Juba 2013. aastal suleti Hollandis 19 vanglat, kuna ei olnud vange, keda sinna karistust kandma panna, kuid selle aasta suve lõpuks suletakse vangide puudusel veel viis vanglat.
Hollandis jätab vangide puudus sadu vanglaametnikke tööta (1)
Nende vanglate sulgemise tõttu jääb 2000 inimest tööta, neist umbes 700 antakse võimalus süsteemi sees ümberõppeks, et nad sobiksid uuele tööle, edastab The Independent.
Hollandi võimud otsisid lahendust, kuna tühjade vanglate ülalpidamine on kallis. Möödunud aasta septembris toodi Norrast Hollandisse 240 vangi, et Hollandi vanglad saaksid täidetud.
Hollandi justiitsminister Ard van der Steur sõnas parlamendi ees esinedes, et riik peab üleval pidama peaaegu tühje vanglaid, see on maksumaksja raha raiskamine.
Hollandis on kuritegevust võrdlemisi vähe ning seega on ka kohtutel ja vanglatel tööd vähe.
Ekspertide sõnul aitavad sellele kaasa Hollandi liberaalsed narkoseadused, kurjategijate puhul keskendutakse rehabilitatsioonile, mitte karistamisele, seal on levinud elektroonilise jalavõru süsteem ning seadusi rikkunutel on võimalik võrdlemisi lihtsalt tööellu naasta.
2008. aastal Hollandis tehtud uuring näitas, et elektroonilised jalavõrud takistavad efektiivselt seaduserikkujaid uusi kuritegusid korda saatmast. Selle asemel, et karistada vangi panemisega, mis on riigile kulukas, saavad kurjategijad jälgimist võimaldava jalavõru, jätkates ühiskonnas elamist.
Hollandi rahvaarv on 17 miljonit, kuid vange on seal vaid 11 600 ehk 100 000 elaniku kohta on 69 vangi.
Kõige enam vange on USAs, kus 100 000 elaniku kohta on 716 vangi. USAs ei ole kuritegelikule teele läinutel kerge ühiskonda tagasi pöörduda, kuna vangla järgselt ei ole rehabilitatsiooni- ja turvasüsteemi, mis nad taas jalgadele aitaks. Paljud jätkavad selle tõttu kuritegelikul teel, kuna nad ei näe väljapääsu.
Paljud riigid on tundnud Hollandi vangla- ja rehabilitatsioonisüsteemi vastu huvi lootuses, et ka neil õnnestub seadustemuudatuste ja programmide abil vangide arvu vähendada.