:format(webp)/nginx/o/2017/05/31/6729657t1he131.jpg)
Šveitsi loomateadlased uurivad, miks möödunud nädalal läks Valais’ kantonis lehmakari vabasurma, kukutades end kaljult alla.
Mis sundis Šveitsis lehmi kaljult alla viskuma?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elu kaotas 13 Hérensi tõugu lehma, kes murdsid möödunud kolmapäeval aedikust välja ja viskusid Levroni küla juures 50 meetri kõrguselt kaljult all, edastab The Local.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/31/6729657t1he131.jpg)
25 alla viskunud lehmast jäi 12 ellu, seda põhjusel, et nad maandusid hukkunud kaaslastel. Kannatada saanud lehmad transporditi Berni loomakliinikusse ravile.
«Lehmade karjamaa on kaljunuki lähedal, lehmi piirdetara ei takistanud. Nad viskusid kaljult alla ilma, et mõni röövloom oleks neid seda tegema sundinud,» teatas Valais’ kantoni kindlustusfirma esindaja Norbert Terrettaz.
Hukkunud lehmad tekitasid omanikele 20 000 Šveitsi frangi (18 200 eurot) väärtuses kahju.
End tapnud lehmad kuulusid mitmele omanikule, kuid neid karjatati ühele omanikule kuuluval karjamaal. Omanike arvates võisid lehmad hakata mõne röövlooma tõttu amokki jooksma ja jooksid kaljult alla.
Loomateadlaste ja – arstide sõnul oli lehmade käitumine väga ebatavaline, sest lehmad ei ole nagu lambad, kes liiguvad koos, vaid on iseseisvad.
Nad lisasid, et lehmade seas võis paanika levida nagu levib inimeste seas ning see pani nad elu eest jooksma ja oma elu ohvriks tooma.
«Lehmadega juhtus midagi ebatavalist. On loogiline, et üks või kaks lehma kukuvad kaljult alla, kuid mitte terve kari, kellest pool hukub,» teatas Valais’ kantoni loomakasvatajate seltsi esindaja Benoît Berguerand.
Ta rõhutas veel ühte nüanssi, et lehmad möödusid enne kaljult alla hüppamist neljast jakist, kes ei läinud lehmade paanikaga kaasa ega hüpanud alla. Need neli looma jäid oma kohale, näidates sellega, et lehmad pidid sattuma silmitsi millegi väga ootamatuga.
Kui lehmi oleksid taga ajanud kas hunt või rebane, siis ei oleks nad ka jakke rahule jätnud.
Lehmaomanikud ja teadlased ei ole seni leidnud, mis sundis lehmi endalt elu võtma ning nad pöördusid kohalike poole, et kas keegi võis midagi kahtlast märgata ja juhtumi tunnistajaks olla.
Hérensi veised on aretatud Valais’ kantonis, neid kasvatatakse eelkõige liha pärast, kuid neilt saab ka umbes 3200 kilogrammi piima aastas.
Tegemist on üsna agressiivse tõuga, mille tõttu kasutatakse neid lehmi kohalikel lehmavõitlustel.