Nii Valge Maja kommunikatsiooniosakond kui ka president Donald Trumpi julgeolekut tagav salateenistus on mures, kuna Trump on mitmel korral rikkunud diplomaatilist protokolli ja tekitanud ohuolukorra, mis oleks võinud tuua kaasa salainfo lekke, kuna jagas teistele liidritele vabalt oma mobiiltelefoni numbrit.
Salateenistus on mures, kuna Trump jagab heldekäeliselt oma mobiiltelefoni numbrit
Trump andis oma ametimobiili numbri näiteks Kanada peaministrile Justin Trudeaule ja Mehhiko presidendile Enrique Peña Nietole, edastab The Telegraph.
Kanada peaminister Trudeau on seda võimalust juba kasutanud ja Trumpile otse helistanud.
Lisaks andis Trump oma mobiiltelefoni numbri ka Prantsuse presidendile Emmanuel Macronile, kui nad kohtusid Brüsselis USA saatkonnas. Ei ole teada, kas Macron on sellel numbril Trumpile juba helistanud.
Maailma liidrid kasutavad sarnaselt tavakodanikega nutitelefone, kuid kuna neile on teada riigisaladused, ei saa nad helistada siis, kui heaks arvavad ja kellele heaks arvavad. Riigijuhid, poliitikud ja diplomaadid peavad lähtuma rahvusvahelisest diplomaatilisest protokollist ja etiketist. Neil tuleb teiste liidrite ja poliitikutega suhelda liinidel, mis on kontrollitud ja usaldusväärsed, et ei tekiks salainfo leket.
Valge Maja allikate teatel on Trump ettekirjutustele vilistanud, käitudes impulsiivselt ja ülbelt nagu teismeline, kes soovib kogu aeg pildis ja esimene olla.
Presidendid, kaasa arvatud Trump, teevad tavaliselt tähtsaid kõnesid lauatelefonidelt, mis on turvalised ja kontrollitud.
«Trumpil on olemas mobiiltelefon, mida ta saab kasutada tööalaselt, kuid on suur oht, et seda kuulatakse näiteks teiste riikide luureteenistuste poolt pealt. Näiteks Venemaa või Saksamaa teeb seda. Ei saa välistada, et Trumpi kõnede vastu tunnevad huvi ka terroriorganisatsioonid,» teatas USA küberekspert Derek Chollet.
Ta selgitas, et kontrollimata telefoniühenduste kasutamine tähendab seda, et paljudel võib olla kõnedele juurdepääs. Riigijuhtidel on mobiiltelefone kasutades seega risk midagi tähtsat paljastada.
USA küber- ja julgeolekuekspertide sõnul tuleb USA-l olla ettevaatlik ka oma liitlastega.
2013. aastal lahvatas skandaal, kui ameeriklasest salainfolekitaja Edward Snowden paljastas, et USA Riiklik Julgeolekuagentuur (NSA) jälgis ja kuulas paljude tavakodanike mobiilevestlusi ja internetikasutust, kuid ilmnes, et ka teiste riikide liidrite omi, kaasa arvatud Saksamaa kantsleri Angela Merkeli kõnesid.
«Kui mõne riigi liider, näiteks Prantsusmaa president Emmanuel Macron saab USA presidendilt Donald Trumpilt tema mobiilinumbri, siis peaks sellest informeerima ka mõlema riigi sala- ja julgeolekuteenistusi, et ei tekiks ohuolukorda,» selgitas Virginia ülikooli politoloog Ashley Deeks.
Deeks lisas, et riikide liidrite üksteisele helistamised lepitakse varem kokku ja enne kõnesid tehakse liinidele turvakontroll. Sellised kõned salvestatakse ja hoitakse arhiivis alles.
Valge Maja ei ole paljastanud, kas Trump on teinud kõnesid, millest on salainfot välja lekkinud või on mõne riigi liider temale helistades tekitanud enda riigi ja USA jaoks infolekke ohu.