Kevade esimene nädal näitab, et ütlemine “pea tehtud pilla-palla, kauaks tehtud kaunikene” sobib looduse tegemiste kohtagi.
Ilm hoiab meeled ärevil
Lahtiseletatult: midagi ei tule kohe kätte, talvest üleminek päris kevadeni võtab omajagu aega. Üks soe päev külmade seas ei tähenda soojale jäämist, üks vihmasadu ei vii lund maast, üks lõoke või kiivitaja ei too veel kevadet.
Pikk paastukuu õpetas kannatlikkust. Ega maksa praegugi unustada, et talve teise poole soe ja sulad ennustavad hiliseid külmi kevadkuudel.
Teati, kui müristab paastukuul, puistab lund lehekuul. Äikest nähti-kuuldi tänavu kuu lõpu lumetuiskudes.
Jürikuu hoiab maarahva meeled ärevil. Vanarahvas teadis, et nii väga kuiv kui liiga vesine aeg on takistuseks põllutöödel. Hilineb seetõttu külv kevadel, lükkub vilja valmimine ja lõikus sügisvihmade aega. Praegu aga seab piirid liiklemisel ja veotöödel kevadine teede lagunemine.
Jürikuu ilma seisu kohta võib öelda nagu inimeselegi: kust tuul, seal meel. Puhub päeviti rohkem põhjast või idast, on oodata külmapoolsemat; kui rohkem läänest või lõunast, siis vesisemat, aga soojemat kevadet.
Nädalavahetusel luuakse uus kuu (3. aprill). Kui sel ajal läheb vihmale, võib muutlikke sadusid tulla kuni täiskuuni. Eeldused on, sest madalrõhkkonnad Atlandil on üksteise järel siiapoole trügimas.
Järgmisel nädalal laussajule ei lähe, aga hooti sajab nii lörtsi kui vihma. Päevased õhutemperatuurid jäävad plusspoolele, öösiti teeb kohati nõrka külma. Tuuled puhuvad muutliku suunaga – rannikul ja merel tugevalt, sisemaal on rahulikum.
Jääle minek on kogu Eestis eluohtlik!