/nginx/o/2008/10/16/84002t1haa90.jpg)
Austraalia pelikanid on vihmafännid.
Pelikanid on vihmafännid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sydneys Taronga loomaaias avasid neli pelikani ühel ajal nokad ja lasid vihmal nokka valguda, kirjutab Daily Mail.
«Pelikanid nautisid vihma ja avasid nokad, et janu kustutada,» arvas üks huvitavat vaatepilti näinu.
Zooloogide kinnitusel mahub pelikani suure, kurgupaunaga noka sisse kuni 13 liitrit vett.
«Meie pelikanid on lausa vihmafännid ja on igal võimalikul juhul vihma käes. Suveperioodil kaitseb sadu neid kuumuse eest,» selgitas Bell.
Loomaaiatöötaja kinnitusel kasutatakse noka lahtihoidmist ka paaritumismängude juures, meelitamaks kohale vastassoo esindajaid.
Looduses ja parkides elavad pelikanid käituvad samamoodi.
Linnu suur nokk on vahel neile ohuks, sest nad võivad toitu jahtides kinni jääda kalapüügiriistade külge.
«Kalapüügivahendid võivad linnule saatuslikuks saada. Konksud ja muud asjad võivad nende külge kinni jääda ning söömist kui ka paaritumist takistada,» laususid looduskaitsjad.
Pelikanilised (Pelecaniformes) on suured seltsingulised veelinnud. Nokk on pikk ja kurgupaunaga. Lindudel on tugevad tiivad ja varvaste vahel on lestad. Maapinnal liiguvad pelikanid abitult.