Kurgja talumuuseumis algas kevadine beebibuum, laudas kepsutab 17 talle, aedikus möögib vasikas ja Eesti tõugu hobune Ramsi toob aprilli alguses ilmale esimese varsa.
Kurgja talumuuseumi laudas kepsutavad talled
2. aprill 2011, 09:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talitaja Helgi Nurmel tuleb aga tööd juurde, sest neli maatõugu lehma on veel vasikaootel, Eesti valgepealistel lammastel sünnib tallesid ja küülikute pesakonnad suurenevad.
“Jakobson ütles, et kasvatage kohalikke tõuge, sellepärast peamegi Eesti oma tõuge,” räägib Carl Robert Jakobsoni Kurgja talumuuseumi direktor Monika Jõemaa põhimõttest, mida muuseumipere järgib.
Loomapidamisel järgitakse teisigi põhimõtteid, mida põllumehe kümne käsu autor ja Kurgja talu peremees ülemöödunud sajandi lõpul soovitas. Kuivallapanuga soojas palklaudas on meeldiv puhas lõhn, mis rõivailt väljas kiiresti tuuldub.
Vändra lähedale 1874. aastal talu ostnud rahvavalgustaja, põllumehe ja ajalehe Sakala asutaja ümber keerlevad varakevadel muuseumipere mõtted, et tähistada 23. juulil väärikalt Jakobsoni 170. sünniaastapäeva.
Jakobson jõudis enne surma olla Kurgjal peremees vaid kaheksa aastat, kuid säilinud hooned on valminud tema jooniste järgi ning Eesti ainsas tegevtalumuuseumis kasvatakse karja, haritakse põldu-aeda ja peetakse mesilasi nagu tema ajal.
“Eesti taluelust aimu saamiseks avasime talukultuurikooli, see on väga populaarne, kuigi on meie muuseumiperele tööd juurde toonud,” ütleb direktor ja lisab, et rõõmu teeb koolitatavate suur huvi ettevõtmise vastu.
Õppekavas järgitakse talutööde aastaringi ja rahvakalendri tähtpäevi. Lähemad neist on munadepühad, kui Kurgja muuseum ootab huvilisi eestlaste kombel mune värvima ja koksima, kevad- ja kiigepüha tähistama.
“Lastele alustame kevadest sügiseni kestva haridusprogrammiga “Talupere tegemised”, meil on siin ümbruses kõik taluhooned olemas ja räägime alustuseks sellest, miks neid hooneid oli vaja, kuidas jagunesid talus ülesanded isa, ema ja laste vahel,” seletab Jõemaa.
Talumuuseumi juhataja sõnutsi avatakse õppeklassis lastele mõeldud haridusprogrammi toetav näitus ja seal näeb ka talulaste mänguasju, nagu heina- ja kaltsunukud või pulgaloomad.
“Talukultuurikooli sõidetakse meile lähimaakondadestki ja kui näed, et siia tulevad vanavanemad lastelastega, tunned, et teed õiget asja,” kinnitab Jõemaa.