USA presidentide seas on seni üks populaarsemaid president John Fidzgerald Kennedy, kes hukkus 46-aastasena salamõrvari kuuli läbi.
Salamõrvari kuuli läbi hukkunud John Kennedyl on 100. sünniaastapäev
Whitehouse.gov ja Wikipedia.com andmetel on John Kennedy seni kõige nooremana ametisse valitud USA president, samas jäi ta valitsusaeg üsna lühikeseks, olles 35. USA president aastatel 1961 – 1963, sest 22. novembril 1963. aastal lasti ta Texast Dallast külastades maha.
29. mail 1917 Massachusettsis Brookline’is sündinud Kennedyt peeti oma ajast ees olnud uuendusmeelseks presidendiks, kuid konservatiivsete vaadetetega poliitikutele ta ei meeldinud.
Ta oli jõukate Kennedyte klanni üheksa lapse seas vanuselt teine. Isa Joseph Kennedy oli saanud oma vara panganduses ja börsil, lootes jõuda ka poliitikasse, kuid sinna jõudsid ta pojad.
Kennedy lõpetas 1940. aastal Harvardi ülikooli, kuid 1941. aastal pärast Pearl Harbori ründamist jaapanlaste poolt astus USA Teise maailmasõtta ning tulevane president läks mereväkke, teenides USA Vaikse ookeani laevastikus 1941- 1945.
1952. aastal pääses Kennedy demokraatide esindajana senatisse, kus ta oli kuni 1960. aastani. USAs kehtis siis veel segregatsioonipoliitika, mida Kennedy üritas vähendada ning ta arvas, et jõukas USA peaks rohkem abistama Aafrika ja Aasia riike.
Kennedy teatas 1960. aasta jaanuaris, et ta kavatseb presidendiks kandideerida ja ta võitis valmised, olles seni USAs kõige nooremana presidendiks saanud poliitik.
uigi Kennedy valitsemiaeg oli lühike, jäi temast ajalukku mitu meeldejäävat kõne.
Ta pidas oma ametisse astumise kõne 20. jaanuaril 1961, milles lubas võidelda inimõiguste eest ning lahendada kriis läbirääkimiste teel.
Ta sõnas oma kõne lõpus: «Head ameeriklased, ärge küsige, mida riik saab teha teie jaoks, küsige endalt, midsa teie saate teha riigi hüvanguks. Head maailmakodanikud, ärge küsige, mida Ameerika saab teha teie heaks, vaid mida me kõik koos saame teha inimeste vabaduse nimel».
Kenndy pidas veel kuulsama kõne 1963. aastal Saksamaal Lääne-Berliinis Schönbergi raekoja ees, milles ta kritiseeris kommunismi ja lootis kahe Saksamaa ühinemist.
Ta lõpetas oma kõne saksakeelse fraasiga «Ich bin ein Berliner» (Olen berliinlane).
Kennedy oli president külma sõja ajal, mil USA ja Nõukogude Liidu suhted olid pinevad. Kennedy aeg algas tagasilöögiga, kuna ta saatis USA väeüksused Kuubale kommunistist liidrit Fidel Castrot võimult tõukama, kuid see kukkus läbi.
1962. aasta oktoobris viis Nõukogude Liit Kuubale tuumarelvi, sellele järgnes 13 päeva kestnud kriis, mis oleks võinud viia USA ja Nõukogude Liidu vahelise tuumasõjani. Lõpuks andis Nõukogude Liit alla, viis Kuubalt relvad ära ja tuumasõja oht vaibus.
John Kennedy ja ta naine Jacqueline Bouvier abiellusid 1953. aastal, nad said neli last, kellest kaks surid lapseeas.
Pärast John Kennedy surm hakkasid levima lood ta kümnetest naissuhetest, väidetavalt oli ka tuntud Hollywoodi staar Marilyn Monroe tema armuke.
John Kennedy kaotas elu 22. novembril 1963, kui ta külastas Texases asuvat Dallast. President ja ta naine sõitsid lahtises autos, kui Kennedyt tulistati, ta sai surmavalt haavata. President oli haiglasse viies küll veel elus, kuid tähtsate organite vigastused ja suur verekaotus võtsid talt elu.
USA võimude ametlike dokumentide kohaselt tulistas president Kennedyt Lee Harvey Oswaldi, kuid on nüansse, mis viitavad hoopis mitmele tulistajale. Seni arvatakse, et Oswald toodi ohvriks.
Kuna Kennedy tulistamise ümber on seni palju saladusi, siis levivad vandenõuteooriad.