Kui kõrge on Eesti naiste seksuaalne teadlikkus?

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTÜ Naised Emakakaelavähi Vastu, käisid suvel mööda Eestit ja uurisid, kui kõrge on naiste seksuaalne teadlikkus.
MTÜ Naised Emakakaelavähi Vastu, käisid suvel mööda Eestit ja uurisid, kui kõrge on naiste seksuaalne teadlikkus. Foto: MTÜ
Pille Minev, Heti Tulve, Reet Roos, Tiina Ristimets, Maret Soom, Herdis Ojasu ja Gerly Kedelauk, kes missioonitundest on loonud MTÜ Naised Emakakaelavähi Vastu, käisid suvel mööda Eestit ja uurisid, kui kõrge on naiste seksuaalne teadlikkus.

Suvetuuri nagu ka liikumise üldeesmärgiks oli ja on tõsta Eesti naiste teadlikkust seksuaaltervise ja emakakaelavähi suhtes.

«Käisime kokku näiteks 19l «Laulge kaasa» salvestusel üle Eesti. Lisaks kohtumistele viisime kohapeal läbi ankeetküsitlusi, mille põhjal saame teha statistilise kokkuvõtte kui suur on täna Eesti naiste sellealane teadlikkus,» räägib üks ürituse eestvedajatest Gerly Kedelauk.

«Lisaks jagasime kõikidele soovijatele trükitud materjale HPV (inimese papilloomviirus) ja emakakaelavähi kohta. Huvi antud teema vastu oli tähelepänuväärselt suur.»

«Kõikidel saate salvestustel käis meie infotelgis kokku üle 4000 naise. Küsitluslehti täideti üle 684.»

MTÜ üks põhieesmärkidest on teadvustada Eesti naistele vajadust käia regulaarselt naistearsti vastuvõtul. See on väga vajalik seetõttu, et muuta naiste vääruskumust - naistearsti seostatakse tihti vaid raseduse ja sünnitamisega, mis oli küllaltki levinud arusaam üle 50-aastaste naiste hulgas.

2007. aasta mõtlevapanev tulemus oli see, et 12 protsenti naistest ei olnud käinud viimase 10 aasta jooksul naistearstil. 2008 oli see protsent 13.

Küsitlusest 2008 tuli välja, et 60 protsenti naistest käib regulaarselt günekoloogi juures, ka siis kui neil ei esine probleeme.

Küsimusele, millise arsti poole pöördute, saamaks nõu günekoloogilistes küsimustes, vastas:
- 19 protsenti, et pöördub perearsti poole
- 80 protsenti naistearsti poole
- 1 protsent vastajatest jättis sellele küsimusele vastamata.

2007. aastal 462st naisest 61 protsenti vastas, et nad ei tea täpselt, kas ja mis proove neilt läbivaatuse käigus võeti.

2008. aastal täpsustasime, et:
- 41 protsenti teadsis, et neile on läbivaatuse käigus tehtud ka PAP- ja/või HPV-test, 32 protsenti teadis, et ei tehtud
- 24 protsenti vastas «ma ei tea»

- 3 protsenti oli jätnud vastamata

2007. aastal pidas enamik ankeedis vastanud naistest emakakaelavähi peamiseks riskifaktoriks emakakaelahaavandit ja pärilikkust. Info, et emakakaelavähki tekitab HPV, on väheteatud fakt, sõltumata vastanute elupiirkonnast.

Küsimusele «mis on emakakaelavähi peamine riskifaktor?», vastati järgmiselt:
- 40 protsenti vastanutest nimetas emakakaela haavandit
- 32 protsenti märkis peamiseks riskifaktoriks HPV (inimese papilloomviirus), mis tegelikult ka ongi peamine riskifaktor
- 12 protsenti pidas riskifaktoriks sugulisel teel levivaid haiguseid (klamüdioosi, genitaalherpest)
- 8protsenti pärilikkust
- 8 protsenti mitte korras PAP-testi

2007. aastal teadis viiruse leviku teid hästi 72 protsenti vastanuist, ülejäänud ehk 28 protsenti ei osanud neid nimetada. 2008. aastal vastati küsimusele, «kuidas HPV-viirus levib» nii:
- 69 protsenti oli teadlik ehk siis 614st naisest 421

- 31 protsenti ei teadnud täpset vastust

Kõige rohkem esines vastusteid, et HPV viirus levib sugulisel teel ja kokkupuutel verega, järgnes vastust puutekontakti kaudu. Piisknakkuse teel ja õhuga levimist märkisid naised minimaalselt.

«Tõdesime, et vajadus erinevaid teavituskanaleid kasutada on suur, et naised saaksid antud teemast parema ülevaate ning teha informeeritud valik, kuidas paremini oma tervist kaitsta,» selgitab MTÜ esindaja.

«Soovime inspireerida naisi, et nad valiksid turvalisema seksuaalkäitumise stiili. Samuti tahame tähelepanu suunata sellele, et lisaks suguhaigustele on oht saada kaitsmata vahekorrast juhupartneriga kõrge vähiriskiga viirus.»

«Emakakaelavähi üks ennetamise võimalusi on teha HPV-vastane vaktsineerimine pereaarstikeskustes ja naistekliinkutes.»

«Meie soov on heatahtlikult teavitada naisi emakakaelavähi riskifaktoritest, teadvustada ennetamise olulisust ja murda barjäär sel teemal rääkimisel väiksemaks.»

MTÜ Naised Emakakaelavähi Vastu järgmine projekt on lühiloengute läbiviimine koolides turvalisema seksuaalelustiili kohta, kaasa arvatud emakakaelavähi kohta.

Naisliikumine kajastab oma tegevust, HPV, emakakaelavähki jm sellega seonduvat kodulehel: www.emakas.ee

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles