Miks ameeriklastel on suu pidevalt kõrvuni? Põhjuseks ei ole siiski õnnelikkus

Barack Obama

FOTO: Mandel Ngan/AFP/Scanpix

Teiste rahvuste ja rahvaste esindajad on pannud tähele, et ameeriklased naeravad ja naeratavad rohkem kui nemad, kuid tegemist ei ole siiski sellega, et ameeriklased oleksid pidevalt õnnelikud, selle põhjus on pragmaatilisem.

USA psühholoogide uuring näitas, et ameeriklaste naeratuse põhjus on lihtne: kui ei osata vestluskaaslase keelt, siis saab seda kompenseerida naeratamise ja sõbraliku kehakeelega, edastab nymag.com.

USA 44. president Barack Obama

FOTO: Charles Rex Arbogast/AP/Scanpix

Sageli naeratamine on ameeriklastele sissejuurdunud harjumus, mis sai alguse 19. – 20. sajandil kui USAsse oli suur sisserändelaine, saabus kümneid miljoneid inimesi nii Euroopast kui  maailma teistest paikadest.

Sisserändajad 19. sajandil New Yorgis Ellise saarel

FOTO: /©The Image Works / TopFoto/Scanpix

Tekkis «rahvaste paabel», kus tulnud ei osanud peale oma emakeele mingit teist keelt ja et saada aru samas olukorras olnud kaaslastest, kes samuti rääkisid vaid oma emakeelt, võeti appi naeratus, käed ja jalad. Seda seni kuni õpiti inglise keel ära, kuid naeratamisharjumus jäi ikka.

Sisserändajad 19. sajandi lõpus New Yorgis Ellise saarel

FOTO: /©The Image Works / TopFoto/Scanpix

USAs kasutatakse sageli mõttetera: «Naeratav nägu avab kõik uksed» ja see kehtis nii varasemal ajal kui nüüd, sest nii jäetakse nii esmakohtumisel kui ka hiljem endast positiivne ja sõbralik mulje. USA arhiivides on mitmeid ülestähendusi sisserändajatega juhtunust, milles inglise keelt mitte osanud immigrant sai tööd, kuna ta naeratus oli sõbralik ja ta oli hakkamist täis. 

Uuringud on näidanud, et naeratamine on osa ameeriklaste kultuurist ja identiteedist, lisaks on nende naeratus võrreldes teiste rahvaste naeratusega, laiem ja pikema kestusega. Seega on suu neil pidevalt kõrvuni.

Barack Obama ja Hillary Clinton

FOTO: Chuck Burton/AP/Scanpix

Ameeriklased seostavad laia naeratust elujõu, energia, loomingulisuse ja ettevõttlikkusega, neid nelja peetakse ameerika ühiskonnas tähtsaks.

Michelle Obama / KEVIN LAMARQUE/REUTERS/Scanpix

FOTO: KEVIN LAMARQUE/Reuters/Scanpix

USA 45. president Donald Trump / KEVIN LAMARQUE/REUTERS/Scanpix

FOTO: KEVIN LAMARQUE/Reuters/Scanpix

19.  – 20. sajandil saabus USAsse kümneid tuhandeid sisserändajad läbi New Yorgi kuulsa Ellise saare migratsioonikeskuse, kus neid põhjalikult kontrolliti.

USA New Yorgi Ellise saare migratsioonikeskus 20. sajandi alguses

FOTO: Topography/Scanpix

Tagasi üles