Teiste rahvuste ja rahvaste esindajad on pannud tähele, et ameeriklased naeravad ja naeratavad rohkem kui nemad, kuid tegemist ei ole siiski sellega, et ameeriklased oleksid pidevalt õnnelikud, selle põhjus on pragmaatilisem.
Miks ameeriklastel on suu pidevalt kõrvuni? Põhjuseks ei ole siiski õnnelikkus (2)
USA psühholoogide uuring näitas, et ameeriklaste naeratuse põhjus on lihtne: kui ei osata vestluskaaslase keelt, siis saab seda kompenseerida naeratamise ja sõbraliku kehakeelega, edastab nymag.com.
Sageli naeratamine on ameeriklastele sissejuurdunud harjumus, mis sai alguse 19. – 20. sajandil kui USAsse oli suur sisserändelaine, saabus kümneid miljoneid inimesi nii Euroopast kui maailma teistest paikadest.
Tekkis «rahvaste paabel», kus tulnud ei osanud peale oma emakeele mingit teist keelt ja et saada aru samas olukorras olnud kaaslastest, kes samuti rääkisid vaid oma emakeelt, võeti appi naeratus, käed ja jalad. Seda seni kuni õpiti inglise keel ära, kuid naeratamisharjumus jäi ikka.
USAs kasutatakse sageli mõttetera: «Naeratav nägu avab kõik uksed» ja see kehtis nii varasemal ajal kui nüüd, sest nii jäetakse nii esmakohtumisel kui ka hiljem endast positiivne ja sõbralik mulje. USA arhiivides on mitmeid ülestähendusi sisserändajatega juhtunust, milles inglise keelt mitte osanud immigrant sai tööd, kuna ta naeratus oli sõbralik ja ta oli hakkamist täis.
Uuringud on näidanud, et naeratamine on osa ameeriklaste kultuurist ja identiteedist, lisaks on nende naeratus võrreldes teiste rahvaste naeratusega, laiem ja pikema kestusega. Seega on suu neil pidevalt kõrvuni.
Ameeriklased seostavad laia naeratust elujõu, energia, loomingulisuse ja ettevõttlikkusega, neid nelja peetakse ameerika ühiskonnas tähtsaks.
19. – 20. sajandil saabus USAsse kümneid tuhandeid sisserändajad läbi New Yorgi kuulsa Ellise saare migratsioonikeskuse, kus neid põhjalikult kontrolliti.