:format(webp)/nginx/o/2017/05/23/6699861t1h3ee4.jpg)
Kollast värvi mullijook Fanta on tänapäeval kogu maailmas teada-tuntud ja populaarne, olles samas Coca-Cola firma toodang, kuid vähesed teavad, et see jook loodi Saksamaal Teise maailmasõja ajal, mil seal mitemetest ainetest puudus oli.
Teise maailmasõja aegne ainepuudus aitas luua «fantastilist» jooki Fantat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fanta «natsiminevik» tuli päevavalgele alles hiljuti, kui see jook tähistas 2015. aastal oma 75. aastapäeva, edastab The Local.
Siis avaldas Coca-Cola reklaamivideo, milles räägitakse, kuidas Coca-Cola «ajud» Teise maailmasõja ajal Saksamaal Fanta leiutasid põhjusel, et seal oli Coca-Cola valmistamiseks vajalikest ainetest puudus. Samas ei mainita videos natse otse, vaid kaudselt.
Jutustaja jätkab, et 75-aastaseks saav jook tuletab meelde vanu häid aegu.
Fanta tootjate teatel ei viita see reklaam otseselt natsidele, Teisele maailmasõjale ega 1940. aastatele.
«Tahtsime oma tarbijatele nende lapsepõlve meenutada. Fanta sai oma klassikalise välimuse alles 1960. aastatel,» teatasid tootjad.
Ajaloost on teada, et Fanta ei olnud alguses selline jook, nagu seda tänapäeval tuntakse, vaid nüüdsest erineva koostise ja maitsega.
Teise maailmasõja eelselt oli Coca-Cola väga populaarne jook nii Saksamaal kui ka mujal Euroopas. Ajavahemikul 1933 – 1939 kasvas Saksamaal Coca-Cola müük 100 000 pudelilt aastas 4,5 miljoni pudelini. Saksamaale ehitati 50 Coca-Cola tehast, et rahuldada tarbijate vajadusi.
Coca-Cola oli nii populaarne, et sellest firmast sai 1936. aasta Berliini olümpiamängude, mis oli diktaator Adolf Hitleri propagandasündmus, üks sponsoreid.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/23/6699851t1ha75f.jpg)
Kuid kui 1939. aastal lahvatas Teine maailmasõda, tekkis Saksamaal Coca-Cola tootmisega probleeme, kuna mitmed riigid kehtestasid Saksamaale kaubandusembargo, see tõi kaasa ainete puuduse. Coca-Cola tootmine kahanes ja lõpuks katkes.
Coca-Cola Saksamaa esinduse juht Max Keith hakkas otsima, millega võiks Coca-Colat asendada. Ta segas toiduainekeemikute abil kokku käepärased ained, luues mullijoogi, mis osutus sakslaste seas populaarseks.
Uue joogi retseptis olid mitmed toiduainetööstuse ülejäägid, kaasa arvatud vadak ja saadaolevad ained, näiteks õuna- ja apelsinimahla tootmisjäägid.
Saksamaal toodeti 1942 – 1949 Fantat, kuid mitte enam Coca-Colat. Pärast sõda sai Coca-Cola Saksamaal tehased ja tootmise tagasi, kuid Fanta tootmine lõpetati.
Fanta sai tänapäevase tsitrusemaitse 1950. aastatel, kui Coca-Cola hakkas seda tootma Itaalias Napolis. 1955. aasta aprillis müügile jõudnud joogi valmistamisel kasutati kohalikke apelsine ja teisi tsitruselisi.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/23/6699861t1h3ee4.jpg)
Saksa allikate andmetel korraldas Max Keith ajurünnaku, et leida joogile nimi, välja pakuti Fanta, mis väidetavalt tuletati saksakeelsest sõna «Fantastich», mis tähendab «fantastiline».
Fanta nimi kooskõlastati hiljem Coca-Cola firma peakorteriga USAs, samas arvasid ameeriklased, et uus jook ei kujune menukaks ning selle tõttu on vaja tugevat reklaamikampaaniat.
Sakslastele meeldis Fanta kohe, kuid ülejäänud maailmal võttis aega, et seda pärast Teist maailmasõda omaks võtta. Ülemaailmne populaarsus saabus 1970. aastatel.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/23/6699877t1h0a52.jpg)