:format(webp)/nginx/o/2017/05/23/6699881t1hcc74.png)
Kujutate ette, et olete endale teadaolevalt saarel, kus ei asu ühtki hingelist peale Teie. Ühel hetkel aga avastate midagi sellist, mis on «üksikule» saarele ootamatult ilmunud. Olen kindel, et see võtaks Teid seest pisut kõhedaks. Just selline olukord leidis aset Keri saarel, kus sellel nädalal viibib saarevahina Kertu Jukkum.
Kertut ootas saarel ootamatu üllatus: keegi oli naisele jätnud korvikese, mille sees oli pehme kaisukass. Kingitusena mõeldud üllatus mõjus naisele tõelise šokina.
/nginx/o/2017/05/23/6699857t1h6809.png)
«Kes iganes selle nunnu karvapalli siia maha jättis, kindlustas korraliku ehmatuse. Kas tõesti koduta loomad ka Keri saarel - jõudsin juba küsida?» kirjutab Kertu oma blogis.
Selline ootamatus võib kindlasti mõjuda esialgu ehmatavalt - kindlasti jõudis Kertu süda hüpata mitu korda saapa säärde.
«Tundmatule kehale» lähenedes taipas Kertu, et keegi oli soovinud talle lihtsalt head:
«See koduta loom ongi toodud mulle. Lilled, kaart - juures puha! Ja mina, tähelepanematu ja tänamatu isegi ei märganud,» kirjutab Kertu.
/nginx/o/2017/05/23/6699863t1h0ffd.png)
Kertut üllatab kõige rohkem see, et ei olnud märganud seda, millal korvike saarele toodi.
«Mis veelgi hirmsam, kuidas sain ma valvsuse kaotada? Mitte märgata kellegi salajase saabumist saarele?» on Kertu segaduses.
Loe Kertu Keri saare seiklustest blogis:
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)