:format(webp)/nginx/o/2017/05/22/6696101t1hbf80.jpg)
Kas surmaga lõpeb kogu meie eksistent või on olemas ka hauatagune elu, millesse on uskunud ja usuvad seni mitmete tsivilisatsioonide ja uskude esindajad. Või on surm hingetõmbe ja uueks eluks valmistumise aeg?
Kes kardavad surma enam, kas ateistid või usklikud?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erinevatel religioonidel on elu ja surma kohta erinevaid kontseptsioone ja peaaegu kõigist nendest kõlab läbi uskumine surma järgsesse ellu, reinkarnatsiooni, taevasse ja põrgusse, edastab messagetoeagle.com.
Briti Oxfordi ülikooli religiooniteadlased uurisid, kes kardab surma enam, kas ateisid, usklikud või need, kes on nende vahepeal.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/22/6696101t1hbf80.jpg)
Arvatakse, et usklikke toetab nende religioon, kuid uurimine näitas, et surmakartuse puhul on pilt keerukam.
Ilmnes, et täielikud ateistid ja väga usklikud kardavad vähem surma kui need, kes jäävad nende kahe grupi vahepeale.
Teadlased töötasid uuringu tarbeks läbi ajavahemikul 1961 – 2014 avaldatud 100 artiklit, mis käsitlevad surmakartust ja milles on mainitud 26 000 inimest kogu maailmast.
Uuring paljastas, et mida enam jumalasse usuti, seda vähem oli surmakartust. Tulemus oli sama nii jumalasse kui hauatagusesse ellu uskumise, religioosse käitumise kui ka palvetamise ja kiriku külastamise korral.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/22/6696105t1h0d92.jpg)
Teadlasi huvitas veel ka see, kui sügavalt usklikud olidi ja kas usuga seostati mingit kasu, näiteks emotsionaalset või sotsiaalselt, või oldi süvausklik.
Teadlaste sõnul kartsid süvausklikud surma vähem kui need, kes lootsid usust mingit kasu saada.
/nginx/o/2017/05/22/6696107t1h7175.jpg)
Oxfordi ülikooi uurijad rõhutasid, et mitmetes varasemates uuringutes on saadud nende tulemusele vastupidine tulemus, kuna kontekst oli erinev. Religiooniuuringutes tuleb arvesse võtta nii ühiskonna üldisi uskumusi kui religioosseid arusaamu, samas on need ühiskonniti erinevate nüanssidega ja muutuvad aja jooksul.
Need uskumused muutuvad ajas ja ruumis, alludes kultuuri ja religiooni muutumisele.
«Meie uuring igatahes kinnitas, et religioossed inimesed kardavad surma vähem kui mittereligioossed. Samas on tõendeid, et ateistid ei karda samuti surma, sest nende jaoks ei ole kõrgemat olendit, kes nende saatust määraks, lihtsalt olemas,» selgitas evolutsiooniantropoloog Jonathan Jong.
Ta lisas, et jumalasse mitteuskumine on ka omamoodi «religioon», mis rasketele hetkedel ja ka surmale mõeldes toetab.
Seega kahandab surmakartust nii totaalne uskumine jumalasse kui ka tema täielik eitamine, kuid nende kahe vahel «hallis tsoonis» olijate jaoks võib surm ja sellega leppimine olla hirmutav.