:format(webp)/nginx/o/2017/05/22/6694433t1he2ba.jpg)
Itaalia renessansikunstniku Leonardo da Vinci ema on olnud pikka aega mõistatus, kuna selle naise kohta info peaaegu puudub.
Kunstiajaloolased: Leonardo da Vinci ema oli teismeline orb, kui ta võrgutati
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstiteadlased on aastakümneid teadnud, et kuulsa kunstniku ema eesnimi oli Caterina, ta võis olla talupoeg või isegi Itaaliasse toodud Põhja-Aafrika ori, kuid mitte midagi täpset, edastab The Guardian.
Nüüd kuus sajandit hiljem üritavad kunstiteadlased ikka Leonardo da Vinci ema saladust lahendada, tuginedes nii kunstniku kirjutistele kui arhiivimaterjalidele.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/22/6694433t1he2ba.jpg)
Briti Oxfordi ülikooli kunstiajaloolase Martin Kempi sõnul kandis Leonardo da Vinci ema nime Caterina di Meo Lippi ning ta oli vaid 15-aastane vaene orb, kui jõukas ja haritud õigusteadlane ta võrgutas. Noor naine elas koos oma vanavanematega Toscana maakonnas Vinci linna lähedal farmis.
Kempil ja ta itaallasest kolleegil Giuseppe Pallantil ilmub juunis raamat «Mona Lisa: the People and the Painting», milles mainitakse da Vinci ema, kuid ka kunstniku kuulsat maali «Mona Lisa» (valmis 1503–1505), mille modelliks oli Firenze jõuka kaupmehe naine Lisa del Giocondo.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/22/6694435t1h9f6c.jpg)
Arhiividokumentide kohaselt ei olnud Lisa del Giocondo abikaasa Francesco del Giocondo ainult siidikaupmees, vaid ta äritses paljude asjadega, kaasa arvatud orjadega.
Ametlikel andmetel sündis Leonardo da Vinci 15. aprillil 1542 Vinci lähedases Anchianos, kuhu rasedad läksid meditsiiniabi andvate nunnade juurde sünnitama. Kunstiajaloolased on aga arvamusel, et Leonardo da Vinci sündis oma vanavanemate farmis.
Kempi sõnul on da Vinci perekonnaloos palju «tühje auke», mis on täidetud juhusliku infoga, mis ei pruugi tõele vastata.
Kemp ja Pallanti töötasid läbi rea 15. sajandist pärit Vinci ja Firenze arhiivide dokumente, mis osutusid «kullaauguks», mida teised uurijad olid pidanud tähtsusetuks.
Kempi sõnul oli enamik neist dokumentidest seotud maksude ja rahaliste tehingutega. 15. sajandil oli Toscanas oma ajast eest maksusüsteem, milles jõukamad pidid rohkem makse maksma kui vaesed ning kõik pidid oma tulude ja kulude üle arvet pidama.
«Mis puudutab Leonardo da Vincit, siis ta ema Caterina isa suri võrdlemisi noorelt, jätmata oma tütrele eriti midagi, ainult lagunenud maja,» teatas Kemp.
Caterinal oli väikelapsest poolvend Papo, kes oli samuti vanavanemate kasvatada. Ei ole teada, millal Caterina vanaisa suri, kuid vanaema suri umbes 1450. aasta lõpus. Noorele naisele jäi vana talumaja ja natuke kariloomi.
Kempi andmetel võrgutas Caterina 25-aastane Firenze advokaat Ser Piero da Vinci, kes dokumentide kohaselt oli 1451. aasta juulis puhkusel.
Dokumendid näitasid, et advokaat pidi peatselt abielluma ja tal ei olnud soovi mingi vaese maatüdrukuga tegemist teha. Võimalik, et advokaadi pere tahtis skandaali ära hoida ning selle tõttu pandi rasedaks jäänud noor naine kiiresti kohalikule farmerile Antonio di Piero Butile mehele.
Samas ei varjanud advokaat Ser Piero da Vinci oma maksudokumentides, et tal on maatüdruk Caterinaga ebaseaduslik poeg.
Caterina sai farmerist mehega veel ühe poja ja neli tütart.
«Leonardo da Vinci ei kuulunud nagu mitte kellelegi, sest ta isa ei võtnud teda ametlikult omaks ja ta ei kuulunud ka oma emale, kes oli madalast sotsiaalsest klassist. Keegi ei osanud arvata, et Leonardost saab geenius, keda hinnatakse ka sajandeid hiljem,» selgitas Kemp.
Leonardo da Vinci (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli iseõppinud Itaalia teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, teda peetakse renessansiajastu mitmekülgseimaks geeniuseks.