Hannibal Lecter küll ei surnud, kuid kannibalism võib olla tappev

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anthony Hopkins Hannibal Lecterina
Anthony Hopkins Hannibal Lecterina Foto: Kuvatõmmis/Youtube

USA kirjanniku Thomas Harrise romaanidest ja Hollywoodi filmidest tuntud kannibalist tegelane Hannibal Lecter sõi inimliha ilma, et temaga midagi juhtunud oleks, kuid tegelikus elus inimliha tapab.  

Maailma ajaloost on teada mitmeid juhtumeid, milles inimesed oma liigikaaslasi söönud on, kas siis looduskatasrooofist, viljaikaldusest või sõjast tingitud nälja või mõne haiguse tõttu, edastab mirror.co.uk.

Kaader filmist «Hannibal», kus Hannibal Lecter sõi FBI agendi Paul Krendleri (Ray Liotta) aju
Kaader filmist «Hannibal», kus Hannibal Lecter sõi FBI agendi Paul Krendleri (Ray Liotta) aju Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Meditsiiniekspertide sõnul on kannibalismil nii eetiline kui meditsiiniline pool, kuid inimliha söömine võib sõna otseses mõttes tappev olla.

Anthony Hopkins Hannibal Lecterina
Anthony Hopkins Hannibal Lecterina Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Teada on, et inimlihas leidub muundunud valgumolekule prioone, mis võivad haigusi tekitada. Prioonid on väga vastupidavad, säilides ka keetes ja küpsetades.

Antropoloogide sõnul sõid Paapua Uus-Guinea Fore hõimu liikmed veel 50 aastat tagasi üsna sageli inimliha, eelkõige tapetud vaenlaste ja surnud sugulaste liha.

Põliselanikke uurinud teadlaste andmetel said hõimuliikmed inimliha söömisel prioonide nakkuse, mille tagajärjel tekkis neil kuru ehk naermishaigus, mis tekitab maniakaalse naeru, mis lõpuks toob kaasa surma. Fore keeles tähendab «kuru» värisemist. Meditsiiniekspertide arvates hävitavad prioonid selle haiguse puhul aju hallolluse ja närvid, nakatunu sureb üsna kiiresti.

Nüüdseks on see haigus Paapua Uus-Guineast tänu meditsiini levikule ja ennetustööle kadunud. 

Tagasi üles