«Eestis hakatakse koolitama tulevasi planeetide-vahelisi reisijaid ja esimesi Marsi elanikke Maalt. See on pealtnäha nagu iga teine gümnaasium Eestis, aga kosmoloogia süvaõppega,»” selgitab haridusminister Tõnis Lukas.
«Lapsed, kes on sündinud aastatel 2004-2005 on esimene põlvkond, kes ei saa enam midagi ette võtta nende esivanemate poolt elamiskõlbmatuks muudetud Maa päästmiseks.»
«Nemad õpivad täna akadeemias ja lendavad 15-20 aasta pärast Marsile, et ehitada sinna uus ühiskond ning luua järgmistele tulijatele sõna otseses mõttes pehmemad maandumistingimused. Ainult nii võime rääkida inimkonna (ja ka eestlaste) edasikestmise võimalikkusest,» lisab Lukas.
Miks just Eesti ja eestlased?
Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti esinduse sõnul sai asukohavalikul määravaks mitu kriteeriumi:
1. Eesti ühiskonnamudeli väiksus
Esimest korda on Eestisse investeerides meie turu väiksusest kasu. Mikroühiskond on uue planeedi asustamise aluseks. Lapsed, kes on Eestis üles kasvanud saavad Marsil paremini hakkama, sest nad tunnevad mikroühiskonna toimemehhanisme. See oli ka üks peamisi põhjuseid, miks Marsi Akadeemia rajamiseks ei investeeritud Venemaale, mis on ju üks pikima kosmosetraditsiooniga riike maailmas.
2. Eesti ajalooline taust ja rahvuspsühholoogia
«See, et meie esivanemad on siin maal juba üle 5000 aasta elanud, meist on sõjad ja erinevad valitsused üle käinud ning me ei torma elukvaliteedi kärbete pärast tänavatele valitsuse vastu märatsema, vaid kääksutame vaikselt «vinguviiulit»,» oli NASA rahvuspsühholoogia töörühma argumenteeritum soovitus Neil Armstrongi Fondile.