/nginx/o/2010/10/20/452455t1h9a00.jpg)
Kuku raadio peatoimetaja Janek Luts leiab, et Eestis on ringhäälingupoliitika tekitanud olukorra, kus formaadi puhtus ei ole eesmärk, vaid vabatahtlik fanaatiline eralõbu.
Janek Luts: raadio peaks rohkem olema ajakirjandus kui meelelahutaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mina arvan, et raadio peaks rohkem olema ajakirjandus kui meelelahutaja,» ütleb Kuku raadio peatoimetaja Janek Luts ajakirjale Nädal.
«Kultuuriministeeriumi poolt väljastatavad ringhäälinguload on nii üldsõnalised, et 32st Eestis tegutsevast raadiojaamast kaks kolmandikku edastavad põhiosas vägagi sarnast muusikalist formaati, kes koos diskoriga, kes ilma,» ütleb Luts.
«Ja mis veelgi olulisem, mitte ükski erakanal ei ole tänaseks riigilt saanud üleriigilise levi võimalust! Erinevalt näiteks Vikerraadiost, Raadio 2st, Klassikaraadiost ja Raadio 4st. Seda nimetatakse väga «vabaks» konkurentsiks.»
«Eriti valus on see Kuku raadiole, sest me ei saa oma programmi kuidagi toodetud kuue diskoriga. Majanduslik efekt ja efektiivsus on aga levivõimalustega selgelt määratletud,» sõnab Luts.