Jaapani Kyoto ülikooli zooloogid avastasid, et Borneol elavad ninaahvid (Nasalis larvatus) mäletsevad nagu lehmad.
Borneo ninaahvid mäletsevad nagu lehmad
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
31. märts 2011, 11:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lehmad, lambad ja kitsed söövaid taimi, mis peale esmast mälumist liiguvad nende makku pehmenema, kirjutab Live Science.
Pärast mõnda aega maos olemist jõuab toit suhu tagasi, seda mälutakse veel kord. Selline toitumine aitab loomadel toitu paremini peenestada ning saada kõik vajalikud ained kätte.
Primaatide puhul ei ole mäletsemist täheldatud. Nüüd aga pandi seda tähele Borneo ninaahvidel.
Teadlased jälgisid videokaamerate ja binoklite abil 200 Malaisias Kinabatanga jõe ääres elavat ninaahvi, kes toituvad taimelehtedest ja viljadest.
Isastel ninaahvidel on erakordselt suur nina, arvatakse, et sellega meelitab ta paaritumisajal emaseid ligi.
«Tegime uuringut üsna keerulistes tingimustes, kuna seal on palju moskiitosid ja kaane. Samuti oli probleemiks vihmaperiood, mille tõttu jõgi üle kallaste tõusis,» lausus uurija Ikki Matsuda.
Matsuda sõnul olid ohuks ka krokodillid ja ämblikud.
Teadlased tegid kindlaks, et vähemalt 23 ninaahvi mäletsesid toitu. Oletatakse, et ahvid pigistavad magu ja pistavad keele suust välja, enne kui toit maost uuesti suhu jõuab.
Ühte isast ahvi jälgiti 169 päeva, sellest 11 päeval tegeles ta mäletsemisega. Teadlaste sõnul tekkis ahvil see vajadus, kui ta oli liiga kaua söönud. Toidu uuesti suhu toomine ja närimine võimaldab sel kiiremini laguneda. Nii saavad ahvid veelgi enam süüa.
Kui inimeste puhul peetakse mäletsemist patoloogiliseks häireks, siis ninaahvide puhul on see osa nende toitumisest.
Edaspidi kavatasetakse uurida, kas ka mõned teised ahviliigid mäletsevad.