/nginx/o/2011/03/30/548809t1h1555.jpg)
Nõukogude ajal populaarsuse tipul olnud näitlejanna ja estraaditäht Ljudmila Gurtšenko suri Moskvas 75-aastasena.
Suri näitlejanna Ljudmila Gurtšenko
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ljudmila Markovna suri kolmapäeval oma kodus,» kinnitas perekonnaliige Interfaxile, vahendab BNS. Ta täpsustas, et Gurtšenko suri südamepuudulikkuse tagajärjel.
Hiljuti elas näitlejanna üle keeruka puusaoperatsiooni, samuti on ta kannatanud südame isheemiatõve ja stenokardia all.
Gurtšenko sündis 12. novembril 1935. aastal Ukrainas Harkovis, kirjutab ITAR-TASS. Pärast keskkooli lõpetamist 1953. aastal sõitis ta Moskvasse, et astuda sealsesse filmikooli.
Gurtšenko tegi debüüdi Jan Fridi linateoses «Tõe tee», kuid saavutas üleliidulise populaarsuse Eldar Rjazanovi komöödias «Karnevaliöö».
Kinosõbrad teavad Gurtšenkot näiteks veel filmidest «Jaam kahele», «Tütarlaps kitarriga», «Lennud unes ja ilmsi», «Siberiaad», «Kakskümmend päeva sõjata» jne. Ka mängis ta Tallinnfilmis aastal 1963 valminud «Jalgrattataltsutajates».
1982. aastal avaldas Gurtšenko raamatu «Minu täiskasvanud lapsepõlv», millele järgnesid «Aplaus» ja «Ljusja, stopp!». Lisaks avaldati Gurtšenko lauludest mitu vinüülplaati.
Gurtšenko oli abielus kaks korda, mille hulka kuulus lühike liit legendaarse Nõukogude laulja Jossif Kobzoniga 1969. aastal. Esimesest abielust sündis tal 1959. aastal tütar Maria ning tal on kaks lapselast ja üks lapselapselaps.