Siirale muusikale panustanud Portugal võitis esimest korda Eurovisiooni

Eurovisioonist on 62 aasta jooksul saanud maailma suurim tele-show ning rahva häälte püüdmisel lähevad eelkõige loosi pilkupüüdvad trikid ja visuaalsed nipid – tulevärk, üllatused, huumor ja seksikad artistid. Tänavu võitis Eurovisiooni aga Salvador Sobral Portugalist oma hingelise looga «Amar Pelos Dois». Puhas muusika ühegi kõrvalise lisandita.

Lahe lavamöll pole iseenesest halb – meelelahutusmaailma ilma selleta ette ei kujutakski! Ent kui jutt on lauluvõistlusest, siis võiks ikka lood ise ka sõna saada. Halastamatu meelelahutusäri aga toodab seda, mida tarbija ostab. Kui ta tahab tuld, siis lendab tuld. Kui publik reageerib poliitilistele sõnumitele, siis serveeritakse kärmelt neid.

Salvador Sobral oli Kiievis Eurovisiooni laval esinedes kõigest sellest nii erinev, kui üldse olla saab. Usutavasti ei tunne terve Eurovisiooni ajalugu artisti, kellel kogu sellest möllust ja glamuurist nii ükskõik oleks olnud kui temal. «Me elame ühekordselt kasutatava muusika maailmas, millel pole mitte mingit sisu,» ütles Sobral julgelt. «Tänane võit on muusika võit! Võit inimestele, kes teevad muusikat, mis tõepoolest tähendab midagi. Muusika ei ole tulevärk. Muusika on tunded! Muudame seda üheskoos ja toome muusika tagasi Eurovisioonile. Muusika on see, mis tegelikult loeb!»

Sobral taandas enda isiku muusika taga olematuks. Te keeldus peaaegu kõigist intervjuudest ja ignoreeris häirimatu rahuga kogu palagani, mis end muusika külge on pookinud ning mida oleme hakanud pidama Eurovisiooni puhul lausa loomulikuks.

See ei tähenda aga, et Sobral oleks arglik või kõrk, ta on hoopis otsustav. Väga kindel selles, mida teeb, ning ei lase end häirida kõrvalisest. Noormees pole kunagi oma südamest sammu eemale teinud ega midagi pelgalt kellegi teise heakskiidu väljateenimiseks loonud. Ja mis selgus – inimesed janunevad eheda järele.

Itaalia esindaja Francesco Gabbani loo sõnum oli tegelikult Portugali etteastega sarnane – äratada publikut ja pöörata tähelepanu glamuurilt taas tegelikele väärtustele. Kuid Gabbani eelistas esitada oma sõnumit tänapäeva lääne ühiskonnale apetiitses huumorikastmes. Ja mis oli tulemus? Inimesed pole harjunud enam mitmekihilisuse ega sügavamale vaatamisega, liialt paljude jaoks jäigi tema sõnum lihtsalt lõbusaks ahvitantsuks.

Portugali esindaja Sobral aga hülgas varjavad kihid ja jõudis oma erakordses lihtsuses ja puhtuses inimesteni. Ka nendeni, kelle süda muusikat kuulates ammu nõksatanud polnud.