Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Elizabeth Taylori seksika välimuse taga oli geenimutatsioon

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Elizabeth Taylor filmi «Lassie Come Home» võtete ajal
Elizabeth Taylor filmi «Lassie Come Home» võtete ajal Foto: SCANPIX

Hiljuti surnud Hollywoodi kuldajastu staari Elizabeth Taylori seksikas välimuses mängis rolli geenimutatsioon.

27. veebruaril 1932. aastal sündinud Taylori ilmale aidanud arst tegi kohe pärast lapse sündi märkuse, et tal on midagi rohkem kui teistel, kirjutab Daily Mail.

Arsti sõnul oli tal rohkem ripsmeid kui tavaliselt. Arst teatas Taylori vanematele, et nende tütrel on distikiaas ehk ripsmete liigkasv.

Taylori ema olevat arstile öelnud, et asi ei ole üldse paha, vaid lausa ideaalne.

Ripsmete liigkasvu põhjustab mutatsioon FOXC2 geenis.

Just nende ripsmete tõttu peeti näitlejanna pilku lummavaks ja teda seksikaks.

Spetsialistide kinnitusel võib distikiaas ka probleeme ja isegi silmapõletikku tekitada. Eriti veel siis, kui liigripsmed kasvavad viltu või on silmamunale liiga lähedal.

Kui normaalsed ripsmed kasvavad silmalau ääres, siis liigsed ripsmed võivad kasvada ka silmalau seesmises osas.

Just need ripsmed võivad silmadele kahju tekitada, liikudes pidevalt silmamuna vastu.

Liigsete ripsmete puhul soovitatakse kas kanda kaitsvaid kontaktläätsi või siis lasta need ripsmed eemaldada.

Elizabeth Tayloril liigripsmetega probleeme ei olnud.

Taylori ühes elulooraamatus seisab, et filmis «Lassie Come Home» peategelast kehastanud Roddy McDowall olevat öelnud, et Taylorile olevat liiga palju ripsmetušši pandud.

Grimeerijad püüdsid tušši maha saada, kuid nende suureks üllatuseks seda polnudki. Siis avastati, et tal on tavapärasest rohkem ripsmeid, mis tekitavad pildi, nagu tal oleks meik.

Taylor oli linateose «Lassie Come Home» võtete ajal 11-aastane.

Tagasi üles