Kevadiselt kerged kanatoidud

Aprikoosikana. Foto: Elukiri

Tiina Lebane, Elukiri

Olgugi et eestlane peab ennast eelkõige sealihatarbijaks, on linnuliha, eeskätt just kanaliha populaarsus viimase paarikümne aasta jooksul kasvanud lausa mitu korda.
 

Koduõuel ringisibavad kanad on tuttav vaatepilt paljudes taludes. Niinimetatud munakanadelt oodatakse eeskätt mune ja kastrulisse jõuavad nad alles siis, kui munasaak kesisemaks jääb. Juba üle poole sajandi tagasi aretati aga just lihalinnuks välja kanatõug, keda Eestis tunneme broileri nime all. Teda kasvatatakse 5–7 nädalat ja selle aja jooksul peab linnu eluskaal jõudma 2,2–2,4 kilogrammini.

Kanaliha on mitmekülgne ja väga väärtuslik tooraine, liha on pehme ja väherasvane.
Broileri kogukaalust moodustab rasv koos nahaga keskmiselt vaid 12 protsenti.

Suurem osa rasvast on kogunenud naha alla või sisse ja kui see eemaldada, langeb rasva osakaal ainult viie protsendini. Sea- ja kanaliha rasvasisalduse vahe võib olla isegi neljakordne. Pealegi on kanarasv kergelt seeditav ning kuni kaks kolmandikku sellest moodustavad tervisele vajalikud küllastumata rasvhapped. Lisaks leidub kanalihas mõningaid B-rühma vitamiine ning mikroelementidest rauda, fosforit, seleeni ja tsinki. Võrreldes punase lihaga sisaldab broileriliha keskmiselt 10 protsenti rohkem proteiini ja 15 protsenti rohkem inimesele asendamatuid aminohappeid, mis tugevdavad juukseid ning aitavad takistada rakkude enneaegset vananemist.

Kanaliha populaarsuse tähtsaks põhjuseks tervislikkuse kõrval on kahtlemata ka selle valmistamis- ja maitsestamisviiside mitmekesisus. Muredat ja kiirelt küpsevat broileriliha võib toiduks valmistada kõigi küpsetusmeetoditega. Kanaliharibasid on hea kasutada näiteks pajatoitudes, suppides ja vormiroogades, aga ka salatites ja võileiva peal. Koivad, tiivad ja rinnafileetükid sobivad suurepäraselt grillimiseks ja ahjus küpsetamiseks. Kanahakkliha ja broilerimaks on hea tooraine kotlettide, kastmete, pirukatäidiste ja hautiste valmistamisel.

Kanast valmistatud roogade tegemisel tasub meeles pidada, et väiksemad ja ilma luudeta tükid küpsevad kiiremini kui suuremad ja luudega tükid. Kui kasutad valmismarinaadis broileriliha, siis ei maksa marinaadi kastmeks kasutada. Liigne marinaad tuleb enne küpsetamist ära pühkida, nii ei kõrbe see panni ega liha enda külge. Pea meeles ka seda, et enne valmistamist tuleb liha vähemalt pool tundi toatemperatuuril hoida: kui liha on liiga külm, valgub lihavedelik välja ja liha ei jää mahlane.

Kuna kanaliha ei ole põlu all üheski religioonis, siis on kanaroogade retsepte maailmas sedavõrd palju, et nende järeleproovimiseks jääb ühest elueast väheks.

Kana- läätsesupp kookospiimaga
4–6 sööjale

300–400 g kanahakkliha
2 sl õli
1 sibul
0,5 tl jahvatatud tšillipipart
0,5 tl jahvatatud musta pipart
1 tl broilerimaitseainet
1 tl kuivatatud piparmünti
sõrmeotsatäis kaneeli
1 tl soola
8 dl vett
4 dl kookospiima (võib asendada suure karbitäie sulatatud juustuga)
3 dl punaseid läätsi
serveerimiseks värsket peterselli

Valmistamine
Pruunista hakkliha kastruli põhjas õli sees, lisa peeneks hakitud sibul, kõik maitseained (v. a sool) ja sega läbi. Lisa nüüd vesi ja kookospiim. Kui kasutad sulatatud juustu, siis lisa veel umbes 3 dl vett. Kuumuta supp keemiseni ja lisa loputatud läätsed. Hauta suppi madalal kuumusel 15–20 minutit, kuni läätsed on pehmeks keenud. Serveerimisel haki peale pisut värsket peterselli.

Aprikoosikana
4–6 sööjale

4 broilerifileed
1 pakk sibulasupipulbrit (18 g, Knorr)
1 pakk kohvikoort
1 purk (400 g) konservaprikoose
serveerimiseks värsket peterselli

Valmistamine
Lõika fileed suupärasteks tükkideks ja tõsta ahjuvormi. Raputa peale supipulber, lisa kohvikoor ja aprikoosikonserv koos leemega. Aprikoosid võib asendada ka virsikutega.
Küpseta ilma kaaneta ahjuvormis 170-kraadises kuumuses umbes 1,5–2 tundi. Serveeri koos keedetud riisiga.