:format(webp)/nginx/o/2017/05/12/6654155t1h0fd6.jpg)
Jaapani Mie ülikool teatas, et nad avavad maailma esimese uurimiskeskuse, kus tegeletakse vaid ninja-teemaga.
Jaapani ülikool avab ninjade uurimiskeskuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaapani ajaloos ja kultuuris on salamõrvaritest ninjad mänginud tähtsat rolli, ollles seni populaarsed popkultuuris ja filmides, edastab AFP.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/12/6654159t1h14ed.jpg)
Ninjade populaarsus on uuesti tõusuteel, mitmel pool õpetatakse nende võitlusvõtteid ja selgitatakse, millist rolli nad kunagi Jaapani ühiskonnas mängisid.
Lisaks kasutab Jaapan ninja-teemat Tokyos 2020. aasta olümpiamängudel.
Mie ülikool, mille uus uurimiskeskus avatakse juunis, asub regioonis, mida varasemal ajal peeti ninjade keskuseks.
Mie ülikooli Jaapani ajaloo professori Yuji Yamada teatel loovad nad kunagi tegutsenud ninjadest andmebaasi, koguvad Jaapani ja teiste riikide ninjauurijatelt materjale ning korraldavad ninjateemalisi loenguid.
Ajaloolase sõnul on isegi Jaapanis, rääkimata teistest riikidest, ninjadest üsna vale ja romantiline arusaam, olles mõjutatud filmidest ning nad tahavad anda neist varjatud sõdalastest ausa pildi.
Yamada lisas, et ninjade uurimiskeskus rajataks pealinnast Tokyost 350 kilomeetri kaugusel asuvasse Igasse, mis on ümbritsetud mägedest ja kus kunagi elas palju ninjasid.
Jaapanis on tekkinud tõeline ninjade buum, näiteks möödunud aastal palkas Aichi prefektuur võitlusoskustega isikuid, et nad ninjadena prefektuuri reklaamiks ja rohkem turiste sinna meelitaks.
Ninjad olid Jaapani feodaalajal salaagendid ja –mõrvarid, kes tegelesid luure, sabotaaži, sisseimbumise, salamõrvade ja geriljasõjaga. Nad võtsid enda kanda selle, mis samuraide jaoks, kelle elu kujundasid kindlad reeglid, mis puudutasid võitlust ja au, oli alandav ja mainet kahjustav.
Ajalooallikate andmetel ilmusid esimesed salamõrvariteks treenitud ja meeskonnana tegutsevad samuraid 15. sajandil Sengoku perioodil, kuid neile on üksikuid viiteid juba 14. sajandi ülestähendustes. Arheoloogilised leiud lubavad oletada, et valitsejad kasutasid salamõrvareid juba 12. sajandil.
Ninjade «kuldaeg» oli 15. – 17. sajandini, neid leidus enim Iga provintsis. Tokugawa šogunaat ühendas Jaapani ja ninjakultuur hakkas siis hääbuma.
17. – 18. sajandil kirjutati Jaapanis ninja käsiraamatuid, mis põhinesid Vana-Hiina võitluskunstide käsiraamatutel. Ninjad kasutasid mitmesuguseid relvi ja neil oli tapmisoskused, mis kehale peaaegu üldse jälgi ei jätnud. Legendide kohaselt suutsid nad teisi mõtetega mõjutada ja paljudel neist oli üleloomulikke võimeid.
19. sajandi keskpaigaks oli ninjadest saanud legendaarsed tegelased, kelle kohta hakati raamatuid avaldama, hiljem ka filme tegema.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/12/6654155t1h0fd6.jpg)