Miks patoloog Thomas Harvey röövis Albert Einsteini aju?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
11. mai 2017, 15:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/05/11/6649331t1h5ce8.jpg)
Maailma üks kuulsamaid ja mainekamaid teadlasi, Saksa päritolu füüsikateoreetik Albert Einstein suri 17. aprillil 1955 USAs New Jerseys Princetoni ülikooli haiglas. Teada on, et Einstein jättis enne surma täpsed juhised, et ta ei soovi oma surnukeha, kaasa arvatud aju uurimist, vaid kremeerimist ja tuha laiali viskamist, et fännid ei hakkaks ta haual käima.
Messagetoeagle teatel suri Einstein suri 17. aprilli hommikul ja selle päeva õhtul oli Princetoni haigla patoloogiaosakonnas valves patoloog Thomas Harvey, kellele pakkus kuulsa mehe aju huvi ja selle tõttu eemaldas ta surnukeha lahates aju loata.
«Teadsin, et meie haiglal oli õigus Einsteini surnukeha lahata ning ma arvasin, et seega tohib ka tema aju uurida,» sõnas patoloog meediale.
/nginx/o/2017/05/11/6649327t1hfdf9.jpg)
USA ajakirjanikud tegid kindlaks, et Harveyl ei olnud seaduslikku õigust füüsiku aju eemaldada ega seda endale uurimiseks jätta. Samuti ei olnud Harvey saanud dokumenti, mis oleks talle andnud õiguse kuulsa teadlase surnukehale lahkamine teha.
Brian Burrell kirjutab oma raamatus «Postcards from the Brain Museum», et Harvey ebaseaduslik tegevus tuli ilmsiks mõned päevad pärast füüsiku surma, kuid Harvey suutis Albert Einsteini poega Hans Albert Einsteini veenda, et ta ei ole midagi valesti teinud, vaid ta tegutses teadus nimel.
Tehnilises mõttes Harvey röövis Einsteini aju, kuid ka silmad, mis andis füüsiku silmaarstile Henry Abramsile.
«Sain Einsteini silmad, minu jaoks tähendas see, et suurmees ei olnud surnud, vaid osa temast oli ikka meiega,» teatas silmaarst hiljem meediale.
Nii nagu Harveyl ei olnud ka Abramsil seaduslikku luba füüsiku organeid endale jätta.
Harvey ei olnud nõus füüsiku aju Princetoni ülikoolile loovutama ja mõned kuud pärast Einsteini surma ta vallandati.
Aastakümnete jooksul on tekkinud mitmeid teooriaid, miks Harvey röövis Einsteini aju ja seda uurida tahtis. Ühe järgi lootis patoloog jõuda jälile, mis oli kuulsa füüsiku ajus erinevat, mis temast geeniuse tegi. Samas käis see talle üle jõu, sest ta oli lahkamisarst, mitte ajukirurg.
/nginx/o/2017/05/11/6649329t1hf37d.jpg)
Teise oletuse kohaselt eemaldas Harvey Einsteini aju oma mentori ja Einsteini arsti Harry Zimmermani nõudmisel.
USA meedia kirjutas, et Harvey võttis Einsteini aju, saades selleks inspiratsiooni Oskar Vogti uuringutest nõukogude liidri Vladimir Ilijtš Lenini ajuga.
Harvey võttis Einsteini aju kaasa kui ta suundus tööle Pennsylvania ülikooli, kus ta seda aju lahkas, lõigates selle 240 osaks. Ta pani ajuosad kahe purgi sisse tselloidiini ja hoidis neid purke oma maja keldris.
/nginx/o/2017/05/11/6649325t1h54bb.jpg)
«Harvey naine ähvardas avalikustada, et ta mehel on Einsteini aju. Patoloog suundus siis tööle Kansasesse Wichitasse, kus ta oli meditsiinikatsete labori juht ja ta võttis aju endaga sinna kaasa, hoides ajuosadega purke õllejahuti all olevas kastis. Patoloog liikus edasi Missourisse Westonisse, kus ta jätkas Einsteini aju uurimist. Ta muutus oma töö suhtes lohakaks, kun aoli aju uurimisele pühendunud ning kukkus patoloogi tasemeeksamil läbi. Litsentsi kaotas 1988. aastal,» kirjutab Harveyga juhtunut uurinud Brian Burrel.
Edasi viis patoloogi tee Kansasesse Lawrence’isse, kus ta töötas plastmassitehases tootmisliinil, elades väikeses kotreris. Ta tutvus oma naabri, luuletaja William Burroughsiga, kellega nad vahetevahel koos jõid. Harvey rääkis naabrile, et ta saatis Einsteini ajutükke üle maailma uurimiseks. Burroughs olevat hiljem hoobelnud, et Harvey jagas igaühele, kes soovis, väikeseid osi Einsteini ajust.
Ajakirjanik Steven Levy jõudis 1978. aastal jälile, et Einsteini aju on endise patoloogi Harvey käes. Ta külastas Harveyt, et oma silmaga osadeks lõigatud aju näha ning kirjutas sel teemal artikli «I Found Einstein’s Brain», mille tarbeks ta Harveyt küsitles.
«Ütlesin Harveyle, et teen lugu Einsteini ajust ning ta esmane reaktsioon oli, et ta ei saa aidata. Ta ei tahtnud aju teemal rääkida, sain aru, et ta on introvert, kuid mida küsimus edasi, seda jutukamaks ta muutus. Sain teada, et ta oli Einsteini aju uurinud, kuid ta ei osanud selgitada, miks ta aastate jooksul uuringute kohta ühtegi kirjutist ei avaldanud,» oli Levy artiklis.
Levy teatel viis Harvey ta lõpuks ruumi nurka, kus oli õllejahuti, ta tõstis selle kastilt maha ja võttis kastist kaks purki, milles olid ajuosad. Selle peale vajus ajakirjanikul suu lahti.
2005. aastal andis 92-aastane Harvey Einsteini 50. surma-aastapäevaga intervjuu, milles rääkis Einsteini aju eemaldamisest ja oma seiklustest seoses sellega.
Harvey suri 5. aprillil 2007 Princetoni ülikooli haiglas.
«Ei ole teada, kas Harvey röövis Einsteini aju, et tal oleks suurmehest suveniir või tegi ta seda teaduse eesmärgil, kuid selle asmmuga vihastas ta paljusid,» teatas ajakirjanik Michael Paternit, kes kohtus Harveyga enne tema surma.
2010. aastal andsid Harvey sugulased Albert Einsteini ajuosad üle Marylandis Silver Springsis asuvale tervise ja meditsiini muuseumile. Sinna jõudsid ka 14 fotot, mille Harvey Einsteini ajust tegi.
Einsteini aju 46 osa, mille paksus on 20 mikronit ja mida on värvitud kresüül violetiga, on Philadelphias Mütteri muuseumis.
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksmaalt pärit füüsikateoreetik, kes hiljem elas ja tegutses Šveitsis ja USAs.
Ta avaldas nii erirelatiivsusteooria kui üldrelatiivsusteooria, rakendades viimast 1917. aastal universumi mudelile. Einstein sai 1921. aastal Nobeli füüsikaauhinna fotoefekti selgitamise eest.
Ta surnukeha kremeeriti ta soovi kohaselt pärast surma, kuid aju «läks seiklema».
Mitmete uuringute kohaselt oli Einsteini aju mõhnkeha paksem kui teistel inimestel, muutes ta aju efektiivsemaks ja tehes temast geeniuse.