Rain Tolk alustas uuel töökohal skandaaliga

Toomas Hussari filmi «Luuraja ja luuletaja» hoogne aftekas Von Krahlis. Rain Tolk koos Lanaga Foto: Viktor Burkivski

Ilmunud on selle aasta esimene Tööelu ning koos sellega järjekordsed tööelu 7 hetke. Seekord jagab kogemusi filmimees Rain Tolk. Näiteks meenutab ta, et tema esimesel töökohal saatis ta kogemata kõigitele Eesti meediaväljaannetele välja võltsuudise, mille tõttu ta ka töökohta pidi vahetama.

1. Mis oli teie esimene töökoht ja kirkaim mälestus sellest?

Minu esimene töökoht oli uudisteagentuuris Eesti Telegraafi Agentuur. See oli ajal, mil käisin veel koolis ja osalesin Toompeal Toomas Alatalu korraldatud poliitikaringis. Ühel kokkusaamisel ütles Alatalu, et Eesti Telegraafi Agentuur otsib reportereid ja küsis, kas meie hulgas on huvilisi. Koos klassivennaga otsustasime, et miks mitte proovida ajakirjandust. See oli mulle tegelikult alati huvi pakkunud. Eriti veel, kui olin näinud filmi „Kõik presidendi mehed“, kus Robert Redford mängis Washington Posti ajakirjanikku, kes paljastas Watergate’i skandaali, mis päädis president Nixoni tagasiastumisega. Nii sattusime me ETA-sse tööle.

Mõnda aega me seal töötasime. Asusime Ajakirjandusmajas, kus allkorrusel töötas Hommikulehe toimetus. Seal tekkisid meil sõbrad, kellele tihti nalja pärast võltsuudiseid saatsime. Muidugi, päevakohane teema praegusel ajalgi.

Ühel hetkel läks meil aga miskit valesti ning üks võltsuudistest sai kogemata saadetud kõigile Eesti meediaväljaannetele. Me olime kuulnud raadiost, et USA laulja Kurt Cobain oli teinud enesetapu ja tegime klassivennaga sellel teemal võltspressiteate, kus seisis, et Eesti Telegraafi Agentuur avaldab kaastunnet Kurt Cobaini surma puhul ja leiab, et popmuusikale oleks kasulikum olnud mitme teise muusiku enesetapp … Sellele järgnes loetelu, kus olid elavad muusikud, sealhulgas kaks Eesti muusikut.

Igal juhul läks see teade kõikidele ajakirjandusväljaannetele. Kuku raadio võttis „uudise“ esimesena kasutusse ja see loeti otse-eetris ka ette. Loomulikult kaebasid teates nimetatud kaks Eesti muusikut selle peale ETA kohtusse. ETA-lt mõisteti välja tuhandeid ja tuhandeid muusikutele hüvitiseks.

Mina sain tänu sellele skandaalile tööpakkumise ajalehest Post ja mõne aja pärast järgnes sinna ka minu klassivend.

Nii et sellise suure skandaaliga algas minu töö ajakirjanikuna. Ajalehtedes olid suured pealkirjad ja pildid ning seda intsidenti meenutatakse senini. Selle üle ei saa just ülemäära uhke olla, aga nii see kahjuks juhtus ja seal ei ole midagi salata.

Rain Tolk; Juhan Ulfsak Foto: Viktor Burkivski

2. Mis on kõige kaalukam asi, mida mõni ülemus, alluv või kolleeg on elus õpetanud?

Ülemuse–alluva suhe on selline, millest ma ei ole kunagi lugu pidanud. Seetõttu olen viimased 14-15 aastat olnud tegev eraettevõtluses, kus enamasti on süsteem üles ehitatud ikka partnerluse peale. Kliendid ja kolleegid kui koostööpartnerid.

Nüüd, kui ma töötan filmidega, siis loomulikult tuleb arvestada sellega, et režissöör on see, kes langetab viimase otsuse. Aga lepime sellega, et kui film õnnestub, on see ühistöö tulemus, kui ebaõnnestub, on süüdi ikka lavastaja.

3. Kui saaksid noorele tööelu alustavale iseendale midagi soovitada, siis mis see oleks?

Tegelikult mängis elu tänu sellele intsidendile ETA-s kaardid päris hästi kätte. Ega ma oma natuurilt sinna Toompea lossi koridoridesse poliitikuid huviga kuulama ja nendest kiireid uudiseid kirjutama eriti ka ei sobinud.

Noorele iseendale soovitaksin ma üldjoontes teha seda, mida ma toona tegin, aga võib-olla siis mõningate mööndustega. Soovitaksin noorele iseendale toimetusi mitte pooleli jätta ning pooleliolevad tööd ära lõpetada. Samuti ei oleks olnud vaja tormata sellise metsiku kiirusega, nagu ma toona tegin.

Oma lubadusi tuleks ikka jõudumööda täita ja mitut asja korraga käsile võtta ei ole kuigi mõistlik. Kindlasti tuleb oma prioriteedi paika seada ning süstematiseerida oma käitumist. Need on küll klišeed ja rutiinsed nõuanded, aga rutiin loksutabki asju paika ja hoiab meid käimas.

4. Palun nimetage kolm asja, mida töö on teile õpetanud.

Oma surelikkus on võimalik ära unustada, kui oled millessegi väga süvenenud ja millelegi pühendunud. See on põhiline, mida olen õppinud.

Olen aru saanud ka sellest, et aju suudab ennast kõige paremini mobiliseerida siis, kui töö esitamise tähtaeg on juba möödas. Ei tasu lootust kaotada, kui ühtegi mõtet ei ole, sest need tekivad siis, kui oled hiljaks jäänud. Ja alles siis tulevad ka paremad mõtted.

Kolmandana võiks välja tuua delegeerimise. Kui oled kellelegi enda ülesanded delegeerinud, siis tasub alati üle kontrollida, kuidas nende täitmine edeneb.

5. Milline on olnud teie kõige ohtlikum või pingelisem tööalane juhtum?

Kui ma tegin telesaadet „Esto TV“ ja sama grupiga filmi „Vali kord“, siis oli meil päris mitu pingelist olukorda. Näiteks, kui provotseerisime tolleaegse valimised võitnud partei Res Publica esindajaid ja turvameest nende kongressil. Oma provokatsiooniga viisime me turvamehe nii kaugele, et ta tungis mulle kallale, peksis mind ja lükkas peadpidi porilompi.

Teine näide samast ajast on see, kui käisime Roomas ja sattusime meeleavaldusele, kus plahvatasid suitsupommid ja vihisesid kummikuulid. Meie olime kõige selle vahel. Mina proovisin seal oma teksti lugeda, seistes samal ajal seljaga demonstratsiooni poole. Selja taga lendasid kivid ja kummikuulid, operaator Jaak Kilmi oli ülinärviline ja nii me siis karjusime seal teineteise peale.

Viimati olin pingelises olukorras siis, kui filmisime seriaali „Kuum jälg“. Olime jaost ühe poole näitlejaga juba ära filminud. Järgmisel päeval pidime filmimisega jätkama, aga näitleja ei tulnud kohale ja oli täiesti kadunud. Me ei osanud mitte midagi teha, sest me ei saanud teda välja vahetada. Samuti ei saanud me ka stsenaariumi muuta. Seejuures pidime kiiresti jao valmis saama, sest seriaali pidi peatselt minema eetrisse. Õnneks ilmus näitleja siiski välja ja saime jao lõpuni filmida. See oli hetk, kus ma ei osanud tõesti enam mitte midagi teha.

Rain Tolk Foto: Kaader filmist

6. Missugused töised harjumused on aidanud kaasa edu saavutamisele?

See küsimus eeldab, et oleksin justkui saavutanud mingit laadi tohutut edu. Seda ei julge ma niimoodi tunnistada.

Alati võib olla edukam. See võiks väljenduda näiteks selles, et audiovisuaalses maailmas tegutsevate inimeste majanduslik olukord võiks olla parem ning oma tegevust võiks saada materiaalseks eduks pöörata. Tegu pole ju valdkonnaga, kus liiguks suured rahasummad, millega saaks majanduslikku edu saavutada.

Eks eduks saab nimetada ka seda, kui oled saanud teha asju, mille tegemine on pakkunud vaimset virgutust.

Üheks minu harjumuseks on saanud see, et ümbritsen end meeldivate inimestega. Inimesed on need, kellega iga päev kokku puutud ja peamine on see, et nad oleksid sümpaatsed, lähedased ja inspireerivad. Inimene eelkõige!

7. Millise soovituse(d) annaksid alustavale ametikaaslasele?

Esimese hooga annaksin soovitusi, mis talle edu ei too. Muidu tekib minule ju konkurent juurde. Võib-olla soovitaks mõnda teist eriala.

Ega siis soovitusi ei tahakski väga anda, sest kes see ikka oma saladusi tahaks reeta. Tõsiselt rääkides oleks esimene soovitus see, et ära ole nõme. Arvesta teiste inimestega ja ole empaatiline. Iseennast ei pea maailma tähtsaimaks inimeseks pidama. See kõik on ainult mäng, sest elu on väga lühike. Ei pea ennast väga tähtsaks ajama, teistel inimestel on ka draamad.

Loe rohkem Tööinspektsiooni infokirjast Tööelu.