:format(webp)/nginx/o/2017/05/10/6644681t1h795f.jpg)
Saarlasest Arnold Rüütel, kes on põllumajandusteadlasest poliitik ja aastatel 2001 – 2006 oli Eesti president, on jäädvustanud end oma sõnavõttudega ajaloos ja nii mõndagi neist saab pidada «krõbedaks sõnaks».
Täna 89-aastaseks saav president Arnold Rüütel on ajalukku läinud nii mõnegi «krõbeda sõnaga» (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
10. mail 1928 saaremaal Laimjala vallas Pahavalla külas sündinud mees, kes saab täna 89-aastaseks, oli Nõukogude Eesti üks kommunistlikest juhtidest, kes veel 1988. aastal, mil Nõukogude Liidus oli käivitunud perestroika, ütles et «mingit tagasiteed kodanliku Eesti Vabariigi juurde ei ole ega saagi olla», kuid nüüdseks on ammu teada, et ta eksis.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/10/6644667t1h98ae.jpg)
1990. aasta märtsis võttis Ülemnõukogu vastu ostuse Eesti riikliku staatuse kohta ja selles sätestatakse, et Nõukogude Liidu võim on ebaseaduslik ja Eestis kehtestatakse üleminekuperiood Eesti Vabariigi taastamiseks. Selle otsuse juures oli ka Arnold Rüütel.
Eestil õnnestus taasiseseisvuda ilma verevalamiseta ning 20. augustil 1991 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riikliku iseseisvuse kohta.
Arnold Rüütli mõned lohisevad ja naljakad mõtteterad Wikipedia vahendusel:
«Kallid seltsimehed! Lugupeetud väliskülalised! 70 aastat lahutavad meid unustamatust oktoobrist. Nendest legendaarsetest sündmustest, mis panid aluse ühiskonna progressi uuele ajastule, osutusid pöördeliseks momendiks inimkonna ajaloos. Revolutsioonilisele kangelasteole vabanenud rahva saavutuste kaitsele, uue ühiskonna ülesehitamisele kutsus töölisklassi Tsaari-Venemaa töötajaid üles bolševike partei eesotsas Vladimir Ilitš Leniniga. Tema loov mõte, tema titaanliku tegevuse tulemused, tema kõlbeline eeskuju jäävad elama igavesti. (Rüütli kõne 1987. aastal oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäeval).
:format(webp)/nginx/o/2017/05/10/6644683t1hafb2.jpg)
«Eesti areng on kreenis keskuste poole, nüüd tuleks seda tasakaalustada» (Rüütli esinemine 8. oktoobril 2001 Riigikogus).
«Ma ühe lause ütlen veel ka ära. Ansip, sinu sellest avaldusest, et kõik on kadunud ja kaotatud praegu tänase peaministrina, samuti selle jutuajamise sellise avalduse tõttu» (ETV eetris 2006 olnud otsesaade «Kas me sellist Eestit tahtsimegi?» )
«Mina kui Arnold Rüütel olen isik, kes olen olnud seda terve elu» (Rüütli intervjuu SL Õhtulehele).
:format(webp)/nginx/o/2017/05/10/6644677t1h2f70.jpg)
«Inimesed tahavad töötada ja ka naised tahavad töötada» (Rüütli tööteemaline tsitaat).
«Ma arvan, et see poolteist tundi me rääkisime mitmetest asjadest ja eelkõige majanduslikust arengust ja selle juurde ka sotsiaalsest arengust ja mina rõhutasin võib-olla korduvalt inimest kõige enam. /-/ Vähemalt mina tunnetasin, et me … mõistsime üksteist. Aga mul on väga kahju peaminister Mart Laari niisugusest avaldusest, et see on pööre läänest itta ja nii edasi ja nii edasi siia juurde kõik veel deklareeritud seisukohad, siia juurde deklareeritud seisukohad. /-/ Ma arvan, et kui me võtame tuhandeaastast eesti rahva ajalugu, siis me oleme … Ei ole tarvis kahe käe sõrmi, et kokku lugeda, kus me oleme koos tegutsenud. /-/ Väga põgusalt nimetaksin Jüriöö ülestõusu, kus üritasime ühiselt tegutseda, aga see ei õnnestunud kõik. Aga päris kindlasti Vabadussõda, kus me kõik koos läksime rindele selleks ja võitlesime selleks, et luua oma riik. /-/ Kaotasime selle riigi ja täna pühitsesime 15. aastapäeva, kus me suutsime selle riigi taastada (ETV eetris 2006 olnud otsesaade «Kas me sellist Eestit tahtsimegi?»)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/10/6644675t1hc387.jpg)
«Oleme jõudnud ajastusse, mil inimesed lendavad suurtel kiirustel ja hulgakaupa» (Eesti poliitikute mõtteapsud, Delfi 2013).
«Jaa, Eesti on tõesti mereriik ja Eesti rannajoon on üle 3600 meetri pikk, ja, ja ennesõjaaegsel perioodil Eestis elas küllalt suur osa eesti elanikkonnast just rannaäärsetel aladel, selle viimase nõukogude aja vältel paratamatult sealt lahkuti, sest see oli nii range kontrolli all, et ei olnud võimalik suhelda isegi siis ülejäänud Eesti territooriumil elavate inimestega, selletõttu rannaelu nagu ahenes, ja vähenes, ja nüüd on aga rannaelu taastumas, ja mitte ainult rannarahvas ei ole pöördunud tagasi oma esiisade maale, vaid ka kogu Eesti rahvas kasutab seda imeilusat loodust mis siis, mis siis rannajoone näol ja mere näol on olemas. Aga mina olen tõesti aastaid küll mere ääres käinud, aga kalale ei ole saanud. Elutempo on nii kõrge olnud, et, et ei ole aega olnud, paar aastat tagasi kahel-paaril korral abikaasaga käisime väikese aerupaadiga Saaremaal siis oma kodukohas merel ja sellega ongi piirdunud kõik. Küll aga ma olen kalal käinud, aga ma ei saa nimetada ennast suureks kalameheks, aga ma olen alati teinud nii, et perele üks-kaks kala olen saanud nõnda, et on võimalik lõuna- või õhtusöök ühiselt seda kala maitsta. Nii,et ma olen niisugune, võiks öelda loodushoidlik kalamees» (Video «Millal te viimati kalal käisite» 2006).
:format(webp)/nginx/o/2017/05/10/6644681t1h795f.jpg)