:format(webp)/nginx/o/2017/05/09/6641349t1hde42.jpg)
Venemaal tähistatakse täna 9. mail võidupüha ehk võitu Teises maailmasõjas. Ajaloost on teada, et sakslased kirjutasid kapitulatsiooniaktile alla 8. mail 1945, kuid kuna Moskva asub varasemas ajavöötmes, siis aktile allakirjutamise ajaks oli seal juba 9. mai.
Venemaa tuntud laulja, kes samas on oma riigi valitsuse äge kriitik, Aleksei Lebedinski, lavanimega Professor Lebedinski, võttis tänase võidupüha puhul sotsiaalmeedias sõna, öeldes et Venemaa tähistatakse võidupüha laialdaselt, kuid samas unustatakse mitmed tähtsad ja paljusid riike puudutavad nüansid.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/09/6641349t1hde42.jpg)
Muusiku sõnul ei olnud Teise maailmasõja ajal sõda vaid Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel, vaid sõtta oli haaratud palju riike, mille sõdurid sõdisid natside vastu. Liitlased, USA, Suurbritannia ja teised sõdisid koos Nõukogude Liiduga, et Adolf Hitleri sõjamasin peatada ning Nõukogude Liit ei oleks seda suutnud üksinda teha.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/09/6641285t1h6c0f.jpg)
Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa ründas Poolat ning Ühendkuningriik ja Prantsusmaa olid esimesed, mis Saksamaale sõja kuulutasid, mitte Nõukogude Liit.
Lebedinski sõnul räägitakse küll natside alistamisest, kuid unustatakse, mida tegi Nõukogude Liidu diktaator Jossif Stalin, kes sai Molotov-Ribbentropi paktiga, mis oli Nõukogude Liidu ja Saksamaa vaheline mittekallaletungileping ja mis sõlmiti 23. augustil 1939, endale Poola ja Baltikumi alad.
Selle salajase lisaprotokolli abil jagati Vahe-Euroopa Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkondadeks.
«Stalin andis nõukogude vägedele samuti käsu Poolasse siseneda, okupeerida Baltikum ja rünnata 1940. aastal Soomet. Nõukogude Liit tegi Saksamaaga mitu aastat koostööd, kuid 22. juunil 1941 oli sunnitud ise Saksamaale sõja kuulutama,» teatas muusik.
Lebedevi sõnul ei taheta Venemaal eriti rääkida julmustest, mida nõukogude sõdurid Saksamaal, kaasa arvatud pealinnas Berliinis korda saatsid, kuidas nad vägistasid, tapsid ja röövisid sinna lõksu jäänud tsiviilelanikke.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/09/6641289t1ha420.jpg)
Muusiku arvates tähistatakse Venemaal vale võidupüha, sest sõja tegelikud kangelased ei tähista seda avalikult, vaid meenutavad vaikides langenud kaaslasi ja sõjavalu.
/nginx/o/2017/05/09/6641281t1h3628.jpg)
«Nende silmade ees on seni langenud kaaslaste näod ja viimased sõnad. Neile ei meeldi sõjakogemusest rääkida, sest see on valus ja vahel häbiväärne. Mäletan, kuidas veteranid vaikides tõstsid langenud kaaslaste mälestuseks viinaklaasi ja sõid leiba, kuid noored, kellel puudub sõjakogemus, muigasid selle üle, » lisas muusik.
Lebedevi sõnul peaks 9. mai olema langenute mälestamise, kurbuse, kuid samas ka tänu päev, et mälestada kõiki, kes võitlesid ja langesid – venelasi, britte, poolakaid, juute, valgevenelasi, kasahhe, grusiine, armeenlasi, tatarlasi, ameeriklasi, austraallasi ja paljusid teisi. Samuti erinevate uskude esindajaid, kristlasi, budiste, moslemeid juute, kõik, kes astusid «suure kurjuse» vastu.
Venelasest muusiku arvates on häbiväärne, et Venemaa ja Ukraina vahel on tekkinud konflikt, sest kunagi võitlesid venelased ja ukrainlased külg külje kõrval natside vastu.
Muusiku sõnul on tal Venemaa kodanikuna häbi, et Venemaa praegune valitsus suhtub ukrainlastesse ja ka teistesse Teises maailmasõjas sõdinutesse halvasti, tegemist ei ole rõõmsa pidupäevaga, vaid kurva mälestuspäevaga ning ta loodab, et selline sõda enam ei kordu.
«Tuleb austada, andestada ja mälestada, kuid mitte unustada. Kui võetakse äärmuslik suhtumine, võib selline sõda korduda ja eelmisest julmemal kujul. Tuleb mäletada, mis juhtus ja sellest õppida,» nentis muusik.
Aleksei Lebedinski, kes on tuntud Vene võimude kritiseerijana, oli sunnitud 2014. aastal USAsse migreeruma, kuna võimud takistasid tal kodumaal töötamast.
1990. aastate keskpaigas muusikuna tuntuks saanud Lebedinski on ka edukas fotograaf ja kunstnik.