:format(webp)/nginx/o/2017/05/08/6636921t1h10bf.jpg)
7. maid saab pidada dünamiidi sünnipäevaks, kuna sellel kuupäeval 1867. aastal võttis rootslasest keemik ja tööstur Alfred Nobel sellele patendi.
Palju õnne! Dünamiit sai 150-aastaseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dünamiit muutis meie maailma ja ajalugu, muutis nii sõjapidamist kui ehitamist, edastab The Local.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/08/6636921t1h10bf.jpg)
Nobeli leiutis oli 19. sajandil väga eesrindlik, kuid mitte esimene lõhkeaine. Hiinas leiutati püssirohi juba üheksandal sajandil ning Euroopas on seda kasutatud alates 13. sajandist. Torino ülikooli itaallasesk keemik Ascanio Sobrero leiutas 1846. aastal nitroglütseriini, mis on ohtlik ja mürgine, olles tundlik nii kuumuse kui mehhaaniliste mõjutuste suhtes.
Nobeli hakkas huvitama, et kuidas nitroglütseriini ohutumaks muutma ja ta hakkas segama lisaaineid, et seda stabiliseerida.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/08/6636867t1h1bdb.jpg)
Ta leidis, et kui nitroglütseriinile lisada settekivimit diatomiiti, savi, sütt või saepuru, saab uue stabiilsema lõhkeaine. Ta andis sellele vanakreeka sõna «dynamis» (jõud) järgi nimeks dünamiit.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/08/6636871t1h80fe.jpg)
Katsed kinnitasid, et dünamiit oli nitroglütseriinist stabiilsem, kuid nitroglütseriini plahvatusvõime oli säilinud.
Nobeli tegi nitroglütseriiniga mitmeid katseid, et leida selle plahvatama panemiseks kõige turvalisem viis, saades teada, et see aine vajab plahvatamiseks kiiret kuumenemist ja lööklaine võib sellise tekitada. Samas leiutas ta detonaatori, mille abil saab lõhkeseadeldist käivitada.
Nobel oli hea vaistuga ärimees, kes hakkas kohe ka dünamiiti tootma. Valmistati nii 75- kui 64-protsendilise nütroglütseriinisisaldusega dünamiiti.
Alfred Nobelile sai kiiresti selgeks, et tema leiutatud dünamiiti saab kasutada ka sõjategevuses. Dünamiiti kasutati sõjas esmakordselt 1870. aastal, mil oli käimas Prantsuse-Preisi sõda, kuid seda kasutati ka 1898. aasta Hispaania-USA sõjas.
Dünamiiti hakati kasutama ka sildade, teede ja raudteede ehituses, kuna enam ei olnud vaja teha käsitsi rasket lõhkumistööd.
Nobel sai mitmes riigis dünamiidile patendi, kuid oli neid, kes tahtsid tema leiutist enda nimele kirjutada. Üks selliseid juhtumeid oli Saksamaal, kus Nobeli tehases töötanud insener Carl Dittmar väitis, et tema soovituste järgi sai Nobel dünamiidi. Nobel läks Dittmari vastu kohtusse ja sai võidu.
Alfred Nobeli üks vendadest, Ludvig suri 1888. aastal ja siis pidas meedia teda dünamiidi leiutajaks, mõistes ta massitapmist võimaldava aine eest hukka. Nobelit olevat need kirjutised mõtlema pannud ja ta leidis, et tal tuleks endast parem mälestus maha jätta kui tapmistega seostamine.
Varem ta arvas, et aitab oma leiutisega kaasa rahule ja stabiilsusele ning inimesed ei julge väga suure hävitusvõimega lõhkeainete ja relvade olemasolul sõda alustada.
Tal valmis 1895. aastal uus testament, milles oli ära toodud viis valdkonda, milles edukatele ja uusi asju leiutavatele tuli tema pärandusest rahaline auhind anda. Auhinnafond koosnes siis 32 miljonist Rootsi kroonist, mis oli omas ajas väga suur summa. Fondi kasvatati väikese riskiga võlapaberitesse investeerimise teel.
Alfred Nobel sündis 21. oktoobril 1833 Rootsis Stockholmis ja suri 10. detsembril 1896 Itaalias Sanremos, olles siis maailma üks rikkamaid inimesi.