/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
Vanem stjuuardess Merili, kes alustas lendamist 2004. aastal, sõnab, et tema elukutse on justkui sport, millest ei puudu ka veidike fanatismi.
Elu24 video: kuula pardapersonali muljeid oma elukutsest ning lendamisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Lendamine on nagu sport. Selles on veidi fanatismi, veidi režiimi ning vajalikud on ka head planeerimisoskused nii koduste asjade kui pardal toimuvaga toimetulemiseks," lausub naine, kes on lennanud 13 aastat ning kellele aktiivne elustiil sobib.
Tõeliselt ärevaid kogemusi ei ole stjuuardss selle aja jooksul kogenud. Ühel korral tuli teha küll vahemaandumine (mitte hädamaandumine) veendumaks, et lennuk tõepoolest sõidukorras on: "See on loomulik, et väikeste, kuid oluliste indikaatorite ilmnedes maandutakse. Kõige olulisem on turvalisus. Reisijatele tunduvad sellised olukorrad tihti õudsad, kuid meie ei tohi ennast nende hirmudest mõjutada lasta." Merili lisab, et taolistes olukordades on stjuuardessidele tihti abiks rohkem lennanud reisijad, kes lennuhirmuga kaaslastele toeks on: "Need, kes tihti lendavad, on igasuguste olukordadega juba tuttavad ning teavad, et alati ei suju teekond ilma ühegi õhuaugu ning raputamisteta."
Lähemalt kuuled vestlust videost!