Kanada tsivilisatsioonimuuseum aitab leida enda antiikajastu teisiku

Vana-Rooma konsul Lucius Junius Brutus

FOTO: Personalities/Scanpix

Kas meenutad oma välimuselt Egiptuse kuningannat Kleopatrat, kuulsat Rooma väejuhti Julius Caesari või mõnda antiikfilosoofi? Või sind huvitab, kes võis olla antiikajal sinu teisik?

Neile küsimustele annab vastuse Kanadas Quebecis asuv tsivilisatsioonimuuseum (Musée de la Civilisation) oma interaktiivse näitusega «My 2000 Year Old Double» (Minu 2000 aasta vanune teisik), mille eelselt saavad inimesed oma fotosid üles laadida ja leida nägusid tuvastava arvutiprogrammi abil, kellega nad antiikaja kuulsustest sarnanevad, edastab smithsonianmag.com.

Vana-Egiptuse kuninganna Nofretete büst

FOTO: POOL/REUTERS/Scanpix

Nende, kes leiavad oma teisiku, fotod pannakse koos antiikaja isikute piltidega näitusele.

Vana-Kreeka filosoofi Platoni kuju

FOTO: Losmi Chobi/SIPA/Losmi Chobi/SIPA/Scanpix

Esmalt tuleb oma näofoto laadida selle muuseumi leheküljele, seal olev näotuvastusprogramm võrdleb 123 näopunkti abil antiikaja kujude nägudega. Arvesse võetakse näiteks nina pikkust ja suu kuju.

Vana-Rooma keiser Nero

FOTO: World History Archive / TopFoto/World History Archive / TopFoto/Scanpix

Võrdluseks on 60 Vana-Egiptuse, -Kreeka ja -Rooma kuju, mille vanus on umbes 2000 aastat.

Vana-Rooma konsul Lucius Junius Brutus

FOTO: Personalities/Scanpix

Pilte üles laadinud juba 25 000 inimest, seni vaid kuuel on leitud peaaegu täpsed antiikaegsed vasted. Need inimesed sarnanevad 95 protsendi ulatuses, teistel oma pildi üles laadinutel on sajandeid tagasi elanutega vähem sarnasust.  

Vana-Rooma väejuht ja poliitik Julius Caesar

FOTO: Topography/Scanpix

Muuseumi prograamidirektori Helen Bernier sõnul on neil antiikuju, mis ei kujuta kunagist kuulsust, kuid samas on ta väga sarnane Facebooki asutaja Mark Zuckerbergiga.

Bernier andis paar vihjet, kuidas oma antiikaegset teisikut leida.

Vana-Rooma keisrinna Agrippina Noorem

FOTO: World History Archive / TopFoto/World History Archive / TopFoto/Scanpix

«Kui valgus ei ole hea, siis jätab see varje ja võib anda füsiognoomiast teise pildi. Näofoto tuleks teha hea valgustusega, otsevaates ja nägu peab olema emotsioonitu. Lisaks tuleks olla peakatteta, kuna ka see võib nägu muuta,» selgitas muuseumi esindaja.

Ta lisas humoorikalt, et kui muu ei aita naeratamise vastu, siis võib kujutada, et ollakse politseifotot tegemas.

Näotuvastussüsteem teeb suurema töö, kuid fotodel hoiavad silma peal ka kuraatorid ning kui leitakse peaagu ideaalne kokkulangevus, siis võetakse selle inimesega kontakti ja palutakse veel ühte fotot. Muuseumi töötajate sõnul oleks ebaõiglane kui tehnika ikkagi mingi vea teeb ja keegi kahe silma vahele jääb.

Kanada muuseum palus projekti ja näituse elluviimiseks abi Šveitsi Genfi kunsti- ja ajaloomuuseumilt ning Granduri kunstifondilt, mis edastasid fotosid nende kogudes olevatest antiikujudest.

Lisaks lööb kaasa Kanada tuntud fotograaf Francois Brunelle, kes on varem maailma eri paikades pildistanud inimesi, kes on sarnased. Ta aitab tsivilisatsioonimuuseumi töötajatel sarnased näod välja valida ja näituse kokku panna.

Quebeci Musée de la Civilisation näitus avatakse 23. mail 2018 ja seda näeb kuni 14. aprillini 2019.

«Inimesed unustavad, et kreeka ja ladina keelest on palju sõnu jõudnud mitmesse keelde. Antiikaja inimesed olid meie kauged eellased, nad on meie praeguse kultuuri esiisad,» lausus Bernier.

Vana-Rooma keisrinna Poppea Sabina

FOTO: Topography/Scanpix

Vana-Rooma keisri Augustuse lapselaps Agrippina Vanem

FOTO: World History Archive / TopFoto/World History Archive / TopFoto/Scanpix

Tagasi üles