Taani viikingid võisid olla veinitootjad

Viinamarjad

FOTO: Fred de Noyelle / GODONG/picture-alliance / Godong/Scanpix

Arheoloogide teatel viitavad Taanis väljakaevamistel leitud vanad viinamarjaseemned ja -kestad, et seal elanud viikingid võisid tegeleda viinamarjakasvatamise ja veinivalmistamisega.

Teada on, et Taani viikingid kasvatasid vilja ja valmistasid õlut ja mõdu, mis olid nende põhilised joogid, edastab The Local.

Viikingiteni jõudis kaubavahetusena Lõuna-Euroopas valmistatud vein, kuid kuna Taani kliima võimaldas viinamarju kasvatada, siis võisid nad ka ise veini valmistada.

Viinamarjad ja vein

FOTO: Pascal Deloche/picture-alliance / Godong/Scanpix

Teadlaste teatel näitas viinamarjade jäänuste mikroskoopiline analüüs, et tegemist oli Taanis kohapeal kasvatatud viinamarjadega, mis on otsene tõend, et viikingid tegelesid mingil määral viinamarjakasvatamisega.

Viikingiteks kehastunud

FOTO: CARL DE SOUZA/AFP/Scanpix

«Tegemist on esimeste tõenditega, mis viitavad viikingiajastu Taanis veinivalmistamisele. Kuidas neid viinamarju tegelikult tarbiti, ei ole täpselt teada. Võimalik, et neid lihtsalt söödi, kuid suurema tõenäosusega valmistati siiski veini,» teatas botaaniline arheoloog Peter Steen Henriksen, kes töötab Taani rahvusmuuseumis.

Henriksen koos oma meeskonnaga leidis viinamarjaseemned ja -kestad kunagisest viikingite asulapaigast Tissøst. Leidude analüüsi kohaselt pärineb osa neist viikingiajastust ja osa rauajastust.

Uurija lisas, et tegemist on kõige vanemate Taani alalt leitud viinamarjajäänustega, varem leitud viinamarjad pärinesid keskajast.

Henriksen lasi leide uurida rahvusmuuseumi laboratooriumis, kus neile tehti strontsiumisotoobi uuring, mis kinnitas nende kohalikku ja iidset päritolu. Testide kohaselt kasvatasid viikingid tõenäoliselt viinamarju Sjællandil, mis on Taani suurim saar. 

«Varasemal ajal kahtlustasime, et Taani viikingid võisid viinamarju kasvatada, kuid nüüdsetel andmetel on see peaaegu kinnituse saanud,» lisas Taani rahvusmuuseumi ajaloolaneKarin Margarita Frei.

Tema sõnul oli Tissøs viikingite üks jõukamaid kogukondi, olles samas koduks viikingidünastiale, mille võim kestis varajasest rauaajast kuni viikingiperioodi lõpuni. Frei lisas, et veini tegemine ja joomine võis olla staatusesümbol.

Viinamarjad

FOTO: Fred de Noyelle / GODONG/picture-alliance / Godong/Scanpix

Viikingiks kehastunu

FOTO: B540/ Guillem Lopez/UPPA/Photoshot/Scanpix

Taanis on sajandite vältel olnud võrlemisi pehme kliima, mis võimaldab kasvatada ka neid taimi, mis tavaliselt kasvavad lõunapool.

Viikingiaeg kestis 8. – 12. sajandini. Viikingid seilasid nii lääne kui ida suunas, vallutades uusi alasid, kuid luues ka poliitilisi ja kaubandussuhteid. 

Tagasi üles