Kui paastumaarjapäeva (25. märts) öösel külmetab, saab külma ilma kuni suure ristipäevani (mai keskel), teadis vanarahvas.
Porikevad pole enam kaugel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui maarjapäeva ümber on ööd külmad, tuleb külm kevad, aga soe sügis, räägiti Lõuna-Eestis.
Tuttav lugu tänapäevalgi.
Tollal pani nutikas talumees kanamuna ööseks õue aiapostile, termomeeter oli siis veel tundmatu asi. Kui hommikuks külm muna lõhki lõi, tähendas see öökülmasid veel pikaks ajaks.
Maarjapäeva järgi arvati, kas kevadine külm sel aastal põlluvilja orased rikub või mitte. Palju ja kaua lund nagu tänavugi tähendas rohkem heina ja vähem vilja.
Ennustati ka lähema aja ilmakäiku. Kui maarjapäeval veel lumi katustel ja seda juurdegi sajab, nagu praegu, olevat jüripäeval (23. aprill) aia ääres sulamata hangesid.
Vähemalt järgmise nädala kohta see kehtib: kohati tormini kiskuv põhja- ja loodetuul ning pilvede vahelt nähtav sügavsinine taevavärv märgivad põhjalaiustelt külma õhu laienemist meie peade kohale. Talvenäolised kevadilmad vaheldumisi mõne kohaliku lumehoo või tuisuga seega kestavad. See-eest saab aeg-ajalt päikest näha.
Tähelepanuks võiks öelda: päeval on päikese käes sooja mõnikord üle pluss viie kraadi, samal ajal on aga varjus vaid pluss kahe, pluss kolme kraadi ringis. Külmatunnet süvendab tugev tuul.
Kasutame siis veel külma lumega aega väljas liikumiseks, porikevad pole enam kaugel.