:format(webp)/nginx/o/2017/04/24/6588721t1he97d.jpg)
Leedu ja Poola vahel asub Suwałki koridor, mis on ligi 100 kilomeetri pikkune piirilõik, olles samas ainsaks NATO maismaasillaks Balti riikide ja Euroopa NATO-riikide vahel.
Kas Venemaa võib rünnata Suwałki koridori?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni on see ala Euroopa üks rahulikumaid nurgakesi, kuid kaitseteemadega tegelevate vaatlejate sõnul võib sellest alast saada tulevikus NATO ja Venemaa vahelise konflikti tulipunkt, edastab news.com.au.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/24/6588721t1he97d.jpg)
Spekuleeritakse, et Venemaa võib juba lähitulevikus nii jultunuks muutuda, et üritab NATOt oma piirist aina kaugemale tõrjuda ning võib seda maismaakoridori rünnata.
Militaarstrateegide teatel on seda võrdlemisi madalat ja metsavaba ala keeruline kaitsta, sest see on igast ilmakaarest võrdselt nähtav.
Venemaale ja president Vladimir Putinile võib Suwałki koridor huvi pakkuda, kuna tahetakse otseteed Kaliningradi oblastisse, mis on Venemaa läänepoolseim oblast. Venemaa agressiivsus sellel suunal võib NATO ja Balti riikide jaoks suur probleem olla.
«Venemaa saaks selle koridori lihtsalt vallutada, sest Kaliningradi oblastis on neil piisavalt relvastust. Lisaks võib appi tulla liitlane Valgevene,» sõnas Curtini ülikooli sõjastrateegia ekspert Aleksei Muravjev.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/24/6588723t1h6e2e.jpg)
Selle koridori mõiste võttis kasutusele Eesti president Toomas Hendrik Ilves 2015. aastal.
Suwałki koridori probleemi tõstatas samal aastal ka USA Euroopa maaväe ülem Ben Hodges, kes tõdes, et sellest koridorist mõlemal pool on palju Vene ja Valgevene väeüksusi ning seega võib Venemaa seal kujuneda ohuks.
Austraalia militaarstrateegia eksperdi Paul Dibbi teatel ei ole Venemaa kunagi vaadanud hea pilguga, et NATO on trüginud tema «õue alla».
«Putini arvates on Nõukogude Liidu kokkuvarisemine geopoliitiline katastroof, samuti peab ta endiste liiduvabariikide minekut NATO mõjusfääri negatiivseks,» sõnas ekspert.
Muravjevi sõnul on arusaadav, miks Balti riigid tahavad kuuluda NATOsse, kuna peavad Venemaad ikka suureks ohuks. NATO tugevdab kaitset oma liikmesriikide piiridel, saates Balti riikidesse 3000 sõdurit ning veel 1000 USA sõdurit on Ida-Poolas Suwałki koridori lähedal.
USA RAND mõttekoja andmetel võiksid Vene väed vallutada Eesti ja Läti vaid 60 tunniga, kui seal ei oleks NATO lisavägesid.
NATO jaoks on Suwałki koridor strateegiliselt tähtis ja seda lihtsalt käest ei anta, kuid samas ei soovita konflikti, mis võiks viia laiema sõjani.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/24/6588725t1hc305.jpg)