Fitnessistaar Evelin Ainomäe: milline on ideaalne bikiinifiguur? Juurdlen selle üle igapäevaselt!

Fitnessistaar Evelin Ainomäe kirjeldab oma värskes blogipostituses, kuidas ta püüdleb ideaalse bikiinivormi poole.

Armsad Elu24 lugejad,

Taas on märkamatult möödunud nädal ning rannahooaeg liigub aina rohkem lähemale. Olen lubanud endale, et parandan oma vormi ja saavutan suveks ideaalse bikiini figuuri. Aga milline on ideaalne bikiinifiguur? Pean teile tunnistama, et juurdlen selle teema juures igapäevaselt. Tegelikult ütlen ausalt, et arvan, et minu arusaam ja kujutlus endast ja enda parimast vormist on veidi kummaline. Olen harjunud vahepeal saavutatud soonelise ja lihaselise kehaga ja vormi muutumine tekitab tohutut stressi. Hiljuti välismaal oma lemmikbrändi poes liibukaid proovides seisin peegli ees ja mõtlesin – no ei , see on jube. Issand milline paksmagu… Samal ajal tulid proovikabiini juurde vaatama ka poetöötajad, kes hakkasid laia naeratuse saatel mulle pöialt näitama ja igasugu komplimentidega üle valama. Ütlesid, et selliseks tagumikuks kasutatakse tavaliselt silikoone. Ehe näide sellest kuidas ilu ikka vaataja silmades on… Ja milline on parim rannavorm - eks ikka selline, millisena end ise kõige õnnelikumana tunneme. Ja jõuangi taas selleni, et soovin olla alati parima tervise juures, normaalses kaalus, mahtuda oma lemmikriietesse ning nautida iga hetke, olenemata päevast või sellest kus viibin ja millega hakkama saama pean.

Kuid nagu olen lubanud, siis soovin saavutada taas tasakaalu – olla õnnelik oma kehas igapäevaselt, toituda tervislikult, elada aktiivset eluviisi, nautida suurepärast enesetunnet ja samal ajalt kõigest elust ka osa saada ja rõõmu tunda. 

No lihtne see ei ole.

Aga ärge saage valesti aru – ma ei ole loobunud ja liigun ikka soovitu suunas. Jälgin toitumist ja treenin mõõdukalt, kuid siiski peaaegu igapäevaselt. Aga naudin iga hetke - nii trenni, sööki kui ka jooki. Ja kui klaasi head veini või muud veidi dieedivälist luban, siis naudin ka seda hetke täiega ja ei mingit tagantjärgi kahetsust. Elu ju ikka elamiseks ja nautimiseks on.

Fitnessistaar Evelin Ainomäe Foto: Erakogu

Eelmine nädal möödus töö, kooli ja trenni rütmis ning saan öelda, et jälgisin igati oma tervislikku menüüd ja liikusin.  Peale tavapäraseks saanud spinningu treeningute läksin taas bodypumpi. Arvan, et see on mõnus viis kogu keha lihased kenasti aktiveerida ja toonusesse saada, sest ikka veel ei soovi ma kangiga rassida… no ei kutsu lihtsalt ja keha nagu ütleks mõttes mulle kogu aeg – palun ei!

Niisiis nautisin kerget lihastreeningut vaheldumisi jalgrattasõiduga. Üldse armastan praegu rühmatreeninguid, sest seltskond on tore, treener motiveerib, alla anda ei saa ja natuke nalja ka alati saab. Rühmatreening saalides olen leidnud nurgad, kus peegelsein just kui peenendab ja oma koha proovin alati just seal välja võidelda. 

Aga eelmine nädal oli ikka üldse mõnus – kolm vaba päeva, pealegi päikeselist, motiveerisid ennast liigutama ikka täiega. Niisiis otsustasin palju jalutada. Tegin Pirital oma lemmik marsruuti. Alustan Russalkast ja lõpetan enamasti rannahoone juures. Ja kui isegi vahel tee liiga pikk tundub, siis mõtlen endale mingi preemia välja – näiteks naudin Velvetis terve kannu oma lemmikteed – apelsini, jõhvika ja kaneeliga ja lisan mõnuga ka mett. No peale pikka matka olen selle küll välja teeninud. Kannutäis seda puuvilja – marja teed tegi seest mõnusalt soojaks, aga lisaks sain ka kõhu täis ja nii võiski otsa ringi pöörata ka linna poole tagasi rühkida.

Teisel päeval läksin aga sama marsruuti pidi jalgsi Piritale jõusaali. Sealne MyFitness on mu lemmik – nii mõnus puhas, hubane ja täis suurepäraseid masinaid. Tegin siis kerge jõutreeningu ja rühkisin kiirkõnnil tagasi linna. Puhas rõõm ja nauding – soojenduseks kardio mööda mereäärt, seejärel lihastreening jõusaalis ja siis täiskäigul linnapoole tagasi. No ja  päike ka veel paistis. Mis seal salata - külm oli küll – minnes tahtsin vist umbes 10 korda tagasi pöörduda, kuid hääl minu sees ütles rangelt EI ja alla ma ei andnudki.

Seega  sai sporditud küll piisavalt ja kahju, et mu spordikell on kaduma läinud. Täitsa põnev oleks teada, mis see sammumõõtja mu tegemistest arvas.

Fitnessistaar Evelin Ainomäe Foto: Erakogu

Aga sellest kõigest oli veel vähe – otsustasin katsetada ka rasvapõletus mähiste mõju. No naha sain korralikult punaseks ja vere käima. Tihti küsitakse minult, kas tõesti erinevad tselluliidivastased ja nii nimetatud rasva põletavad hooldused ka tõesti toimivad. Toimivad kindlasti, kuid vaid siis kui lisaks hooldusele jälgime oma toitumist ja liigume piisavalt. Kreemi kooki süües ja samal ajal tselluliidimähistes lamades ei tasu küll tulemust oodata.

No igal juhul nädala lõppedes märkasin, et keha on taas pringimaks muutunud ja lihaste kontuurid selgepiirilisemaks läinud. Kõige probleemsem on aga kõhupiirkond ja eks seda peamiselt oma söömisega muuta saan.

Niisiis söögist ka…

Minu eelmise nädala ülilihtne pudruretsept sai küll  üle ootuste hea tagasiside. Veendusin taaskord, et lihtsuses peitub võlu. Sain teilt, mu lugejad, ka huvitavaid soovitusi ning plaanin oma rukkihelbe putru ka vahelduseks soolasena, teistsorti  lisanditega valmistada. Proovin järgi ja annan ka teile teada.

Niisiis tarbisin hommikusöögiks endiselt putru, kuid vahelduseks rukkihelvestele sõin ka täistera kaeraputru ja järgmine nädal ehk teen üldse pudruvabad päevad. Lihtsalt vaheldust on vaja ja mõtlen veel mõne huvitava alternatiivi välja. Puuviljad ja kohupiim on samuti minu hommikused lemmikud ja olen mõelnud ka koduste roheliste smuutide valmistamise peale. Eks näis.

Kodust välja tuisates aga pakkisin ma omale ka toidu kaasa – lihtsalt igaks juhuks kui lõunapausini peaks pikem vahe jääma ja nälg vahepeal näpistama kipub. Just selles ongi võti – ei tohi söögivahelisi aegu liialt pikaks venitada. Hoian eemale suurt näljatunnet ning seda erinevate vahepalade ehk snäkkide abil.

Seega soovitan ka teile toiduoste sooritades mõelda ka sellele, mida ostetust on mugav tööle kaasa võtta.

Minu valikud on sageli täisteranäkileivad, riisi kreekerid, taine, enamasti kanafilee sink. Minitomatid, porgandid, banaan ja õunad. Ka kuivatatud puuviljad ja pähklid ei ole halb valik – minu jaoks küll mitte parim. Pähkleid, mandleid ning kuivatatud puuvilja süües tuleks väga jälgida kogust ja piirduda tõesti väikse peotäiega.  Kujutage ette kui sööte vahepalaks ära paki kuivatatud banaani…tundub ju väike süütu pakike, kuid selle saamiseks on kuivatatud ära ilmselt suur kobar puuvilja, mis värskena küll vahepala mõõtu välja ei anna. Seega pidage ikka piiri!

Fitnessistaar Evelin Ainomäe Foto: Erakogu

Kuid järjest enam olen leidnud omale meelepärased kohvikud ja restoranid, kus muretult süüa saan. Teen omale selgeks lihtsalt, mida mingi toit menüüs sisaldab. Võimalusel palun mõne komponendi ära jätta või asendada ja minu suureks rõõmuks ei tee keegi mulle enam kurja ja mõistmatut nägu. Soovitus ka teile – ärge häbenege küsida nii menüüs olevate roogade koostisosade ega valmistusviisi kohta. Eelistage taiset liha, kala. Loobuge rammusatest koore ja majoneesikastmetest. Eelistage aurutatud, keedetud või hautatud toiduvalmistuse viise.  Ja veel üks lihtne põhimõte – kui Sa toidus sisalduvaid komponente taldrikul tuvastada ei oska – vali parem midagi muud. Loobun alati kahtlastest pajatoitudest, kotlettides. Tahan teada, mida söön, sest pimeduses kobamine küll dieeti ei soodusta…

Ja meie kaunitar Hooaeg saatejuht Aveli? Kuidas läheb temal?

No meie mõlema elutempo on pöörane. Ja kahjuks ka väga vastuoluline. Kui minu vabam aeg on eeskätt nädalalõputi, siis Avelil on tihti vastu pidi. Seega peame sageli piirduma kaug suhtlusega ja õnneks tänapäeval selleks ka piisavalt vahendeid on. 

Nagu räägitud sai aitas Avelil nii mõnestki kilost vabaneda põhjalik puhastav kahenädalane paast. Analüüsides Aveli paastujärgset menüüd pidin imestusest pikali kukkuma. Kuidas on nii vähe võimalik süüa??? Ja see vähene oli ka tõsti tervislik – puder veega, püreesupp kooreta. Täistera tooted ja lisaks veidi mandleid – pähkleid. Ei osanud ma küll sealt midagi maha tõmmata. Lihtsalt menüüd lugedes ja minu elavat ettekujutust arvestades, läks mul paljast lugemisest kõht tühjaks… Vesteldes selgus aga ,et  see oligi nii nimetatud paastujärgne toitumine ja järjest keerulisemaks kujunes kaalu hoidmine peale organismi puhastuskuuri. Olete vast teiegi paastuda proovinud ja teate kui keeruline on saavutatud kaalunumbrit pärast hoida. Ka Avelile tegi see muret ning minu soovituseks oli lihtsalt toidukoguste suurendamine näljatunde vältimiseks, kuid ikka etteplaneeritult ja kontrollitult – selleks, et kõht vaid kasulikust täis saaks ja et välistada ootamatud söömasööstud. Jah, kerge ei ole meil kummalgi – kuid alla me ei anna. Ning selleks, et süüa veidigi rikkalikumalt saaks – selleks tuleb lihtsalt rohkem energiat kulutada ehk aktiivsemalt elada ja rohkem liikuda.

Seega alustas ka Aveli treeninguid spordiklubis, kuskil tuleb ju meie väljavalitud uusi trenniriideid ka näidata. Loodan, et trennid saavad Aveli elu pidevaks osaks ning mina olen küll selleks proovinud kõike teha – ka klubid, mida külastame asuvad üle linna nii, et ka ebamugav asukoht ei ole mingiks vabanduseks. Järgmise nädala veedab küll Aveli mõnusalt Hispaanias puhates, kuid aktiivselt puhates ja isegi mägedes matkates. Arvan, et keskkonna vahetus, soe kliima ja puhkus mõjuvad vaid innustavalt. Eks siis näis. Loodan päevitunud ja puhanud Aveli naastes taas ka pildile saada. Siis näete ise.

Juba järgmisel korral toon teieni ka mõne uue trenninipi ja minu fotograaf Tiina lubas ka videoloo teha.

Niisiis ikka täiskäigul edasi! Palju päikest, mõnusat trenni, head ja kasulikku toitu ja rõõmsat meelt meile kõigile!