/nginx/o/2011/03/25/545032t1h2609.jpg)
Paleontoloogide sõnul elasid kunagi praeguse Brasiilia aladel roomajad, kellel olid sellised kihvad nagu mõõkhambulistel tiigritel.
Teadlasi üllatas mõõkhambuline roomaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist ei olnud siiski lihasööja, vaid taimetoidulise loomaga, kirjutab Live Science.
Teadlaste kinnitusel toitus see loom taimedest, kuid ta ei olnud ohutu. Ta hambad tegid temast ohtliku vastase.
Loom sai teaduslikuks nimeks Tiarajudens eccentricus, milles Tiarajú on ta leidmispaiga nimi, «dens» on ladina keeles hammas ning «eccentricus» ebatavaline.
Brasiilia Piaui ülikooli teadlase Juna Carlos Cisnerose sõnul olid nad leiust üllatunud.
«Meil oli raske uskuda, et midagi sellist avastasime. Tundus nagu oleks see loom mitmest erinevast loomast kokku pandud. Ta on sama kummaline nagu müütiline ükssarv,» lausus uurija.
Mõõkhambulised roomajad elasid Permi ajastul, 50 miljoni aasta jooksul enne hiidsisalike ajastut.
Tiarajudens eccentricus elas 260 miljonit aastat tagasi Brasiilias keskkonnas, mis sarnanes tänapäeva Aafrika Namibia ja Botswana aladega. Seal oli nii kõrbesid kui ka jõgesid ja järvi.
Paleontoloogid lisasid, et loom suutis oma kihvu edukalt kasutada taimetoidu hakkimiseks. Tol ajal ei olnud veel maapinnal rohtu, seega võis ta toituda Permi ajastu puulehtedest ja osjavõrsetest.