Kuidas teie varastasite vene riiki?

Manfred Vainokivi kavandab uut dokumentaali. Foto: Artur Sadovski/Postimees

Stuudio Filmivabrik hakkab väntama dokumentaalkomöödiat riigilt varastamisest Nõukogude ajal, selleks korjab stuudio uuema aja folkloori tollastest riigivargustest ning palub kirjutada oma lugu, kuidas keegi enda majapidamisele riigilt tuge leidis.

Teretulnud on kõiksugused tõestisündinud anekdootlikud lood, sest seda, kuidas riigiisad riiki varastasid, teavad juba kõik, aga kuidas inimesed oma elujärge parandasid, on palju huvitavam.

Filmi kavandav Manfred Vai­nokivi kirjutab, et kui väiksemas linnas ringi sõita, näeb seal järjest Nõukogude ajal kerkinud individuaalelamuid. Kõik me teame, kuidas neid ehitati. Mees töö­tas, kus ta töötas, aga tema põhitöö oli ehitada valmis oma maja. Maja ehitati õhtuti ja nädalavahetustel, ja kui sai, siis ka keset tööpäeva. Suurim mure oli, millest maja ehitada, sest ehi­tusmaterjale polnud saada. Tähendab, et seaduslikult polnud.

Et maja ehitada, pidi töötama kohas, kust sai kõrvale toimetada midagi vajalikku, mida vahetada ehitusmaterjali vastu. Oli selleks siis liha, raamatud, autoostuload või tuusikud. Maja pidi kerkima, muidu polnud sa õige mees.

Riigivargustele vaatas aga seadusesilm üsna karmilt. Ent kui hakkasid puhuma perestroikatuuled ja kontroll leebus, sai varastamine hoogu juurde. Ja justkui pooleldi riigi nõusolekul varastati riik nii kõhnaks ja vaeseks, et lõpuks kukkus see kokku.

Folkloori kogumine filmi jaoks on käinud juba mõnda aega ning näiteks on leitud selline lugu: “Meil oli väike majapidamine, loomi polnud ega midagi, aga kanad mul siiski olid. Siblisid õue peal. Kanad olid mulle armsad, pidasingi teisi rohkem sellepärast, et oleks, kes maja ümber sibliks. Aga mida sa neile süüa annad, kui neid on terve kari! Ma ei osanud muud, kui võtsin viinapudeli ja läksin tee äärde. Eks ikka sinna, kust kolhoosiautod mööda sõitsid. Need vedasid teinekord vilja ka. Selle viinapudeliga ma siis hääletasin ja ega kaua ei olnudki vaja hääletada. Krusa pidas kinni ja ma rääkisin, mis vaja. Juht oli ikka aus mees kohe. Ütles, et natuke läheb aega, aga siis ta tuleb. Ja tuli ka. Otse meie õue. Aga ma ei tea, kas ta oli juba enne purjus või mis see asi oli, aga ta oli toonud terve autokastitäie vilja ja lasi selle kõik keset meie õue maha. Suur hunnik tuli, sa heldene aeg! Kuhu sa selle kõik paned. Viisime kottidega kuuri alla ja ei tea kuhu, et hallitama ei läheks. Kuivatasime. Oleks või ise söönud. Kanad sõid nagunii. Aga ega need kanad ei jõudnud kõike ära süüa ja varsti ei viitsinud enam õue peal nokkida mitte natukestki. Ja mis juhtus - järgmisel aastal hakkas meie õuel vili kasvama, saada või kombain peale. Ja seda kõike ühe pudeli viina eest.”

Film

• Dokumentaalkomöödia “Kuidas ma varastasin vene riiki”
• Autor Manfred Vainokivi (“Valli baar”, “Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan”, “Tsirkuselaps”)
• Lood saata aadressil [e-mail]