:format(webp)/nginx/o/2017/04/11/6540047t1h056e.jpg)
Rohkem kui kaks aastat tagasi lahvatas sotsiaalmeedias vaidlus, millist värvi on fotol kujutatud kleit, kas valge ja kuldne või sinine ja must.
Neuroteadlase hinnang kahe aasta tagusele kleidivärvidilemmale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist oli kleidiga, mida kandis Šotimaal toimunud pulmas pruudi ema ja sellest kleidist jõudsid fotod sotsiaalmeediasse, kus lahvatas vaidlus värvide ümber, edastab seeker.com.
/nginx/o/2017/04/11/6540043t1h6bc2.jpg)
Osa nägi klieti valgena ja seda kaunistasid kuldsed pitsid, teised aga sinisena ja musta pitsiga.
Kleidivärvivaidlus pakkus huvi ka neuroteadlastele ja psühholoogidele, kelle arvates sõltub, millist värvi keegi näeb, paljudest nüanssidest.
Teadlaste selgituse kohaselt näevad kõik inimesed värve erinevalt ja see võibki dilemmasid tekitada.
USA New Yorgi ülikooli neuroteadlane Pascal Wallisch uuris omakorda kahe aasta tagust kleidivärvidilemmat ja leidis, et vastavate värvide nägemisel mängib rolli valgus.
«Sain aru, et sotsiaalmeediasse jõudnud fotode puhul oli tähtis, kas kleit oli päevavalguses või kunstvalguse käes,» teatas Wallisch.
Uuring näitas, et need katsealused, kes arvasid, et kleit oli foto tegemise ajal päevavalguses, kuid samas varjus, nägid kleiti valge ja kuldsena. Need aga, kes arvasid, et kleit oli kunstvalgusega ruumis, pidasid seda siniseks ja mustaks.
Wallischi uuringus osales 13 000 inimest, kellelt küsiti 21 küsimust, kaasa arvatud nende vanuse, soo, magamise ja ärkveloleku kohta, kas kleit oli päevavalguses, kuid samas varjus või hoopis kunstvalgusega ruumis ning mis värve nad sellel kleidil nägid.
Teadlase hüpoteesi kohaselt mängib värvide nägemisel rolli ka see, kas inimene on varajase või hilise ärkamisega. Ta selgitas, et inimesed, kes ärkavad vara ja lähevad üsna vara magama, on rohkem loodusliku valguse käes ja selle tõttu näevad nad kleiti valge ja kuldsena ehk päevavalguse «värvides».
«Tavaline päevavalgus on sinises spektris ja kui eraldada see hallikast, siis jääb järele kollane. Just see selgitab, miks varajased ärkajad, kes saavad olla rohkem päevavalguses, näevad kleiti valge ja kuldsena,» jätkas uurija.
Samas «öökullid», kes ärakavad hilja ja lähevad hilja magama, näevad päevavalgust vähem, kuid kunstvalgust rohkem ning selle tõttu näib kleit neile sinise ja mustana. Kui eraldada kunstlik valgus, mis on kollane, hallist spektrist, siis saab sinise.
«Seega saab järeldada, et värvide nägemine sõltub sellest, kas ja kui palju ollakse päevavalguses ja kunstliku valguse käes,» selgitas Wallisch.
Uuringust ilmnes, et sugu ega vanus ei mänginud kleidivärvi määramisel rolli.
Wallisch rõhutas, et lisaks varajastele ja hilistele magamaminemise aegadele võib värvi nägemisele nüansse lisada iseloomujooned.
Teadlane pani uuringus tähele veel ühte huvitavat fakti: enamik üle 65-aastaseid katsealuseid nägid kleiti musta ja sinisena.
Wallischi sõnul on raske hinnata, kas selle põhjuseks on vanemaealiste viletsam nägemine või et eakad on vähem väljas päevavalguses kui noored.
«Inimesed näevad maailma erinevalt ja me peame austama seda, et me kõik näeme maailma ja värve erinevalt, sõltuvalt sellest, millised on iseloomujooned, elustiil ja harjumused,» lisas uurija.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/11/6540047t1h056e.jpg)