Ajaloolane: Adolf Hitler üüris aastaid korterit juudilt

Adolf Hitler 1933. aastal kõne pidamas

FOTO: Reuters/AFP/AP/ScanPix

Saksa ajaloolase sõnul üüris Adolf Hitler ligi kümme aastat korterit majas, mis kuulus juudile.

Ajaloolase Paul Hoseri andmetel elas Hitler 1920–1929 Münchenis Leheli linnaosas aadressil Thierschstrasse 41, ühe aasta pikkune vahe tuli sisse, kui ta Baieris läbikukkunud riigipöördekatse eest oli Landsbergi vanglas, edastab Daily Mail.

Adolf Hitler piknikul

FOTO: dpa/picture-alliance / dpa/Scanpix

Hoseri teatel oli majaomanikuks juudist kaupmees Hugo Erlanger, kellesse Hitler suhtus oma antisemiitlikest hoiakutest hoolimata suure austusega.

Ajaloolane lisas, et Hitleri elulookirjutaja intervjueeris 1934. aastal Erlangerit, kelle sõnul suhtus Hitler temasse hästi ja kui nad kohtusid, siis nad vestlesid sõbralikult.

Erlangerile, kes oli osalenud Esimeses maailmasõjas nagu Hitler, kuulus maja esimesel korrusel meditsiinitarvete ja ravimite kauplus.

Hoseri andmetel sai Hitleri Müncheni korterist «natsipesa», sealsetel koosolekutel osalejate seas oli näiteks ka Philipp Bouhler, kelle Hitler 1939. aastal määras salajase eutanaasiaprogrammi juhiks.

Veel on teada, et neil koosolekutel oli ka tulevane Saksamaa siseminister Wilhelm Frick, kelle Nürnbergi kohus surma mõistis ja kes hukati 1946. aastal.

Kuid natside koosolekul oli ka naisi, kes oli Hitleri austajannad ja tema poliitika pooldajad. Hoser leidis Müncheni ajalooarhiivist ühe naise ülestähendusi, milles ta kirjutab neist koosolekutest ja Hitlerist ülistavates toonides.

Adolf Hitler oma toetajaga vestlemas

FOTO: Berliner Verlag/Archiv/picture alliance / ZB/Scanpix

Erlanger sõnas hiljem, et ta ei pööranud Hitleri külalistele erilist tähelepanu ja ta ei osalenud neil koosolekutel.

Väidetavalt oli Hitler teinud ühest juudi arstist 1938. aastal «auaarialase», kuna see arst ravis ta ema, kellel oli vähihaigus.

Samuti meeldis Hitlerile vestelda juudist kirjaniku Lion Feuchtwangeriga, nad mõlemad külastasid Münchenis asuvat Café Hofgartenit.

Saksa ajaloolase arvates ei olnud Hitleris 1920. aastatel veel juutide vihkamist välja kujunenud ning hiljem ei vihanud ta juutidest kuulsusi, vaid üldiselt juute kui rahvust.

Erlanger kaotas juudivastastele seaduste tõttu 1934. aastal oma vara ja Hitler hakkas siis varjama, et ta elas kunagi sellele ärimehele kuulununud majas.

Erlanger vangistati 1938. aastal ja saadeti Daschau koonduslaagrisse, hiljem oli ta Baiermiaal sunnitööl. Natsid halastasid talle, kuna ta oli abielus sakslannaga ja ta jäi holokaustis ellu ning pärast Teist maailmasõda, 1949. aastal sai ta oma Müncheni maja tagasi.

Natside hävituspoliitika tõttu kaotas enne Teist maailmasõda ja selle ajal elu miljoneid juute, mitmetesse vähemusrahvustesse kuulujaid, teisitimõtlejaid ja seksuaalvähemusi.

Tagasi üles