13 000 aastat tagasi elanud «ameeriklanna» kannatas nälja käes ja hukkus ootamatult

Sukeldujad Hoyo Negro koopast leitud naisekoljuga

FOTO: Paul Nicklen/AP/Scanpix

Mehhiko, USA ja Kanada teadlased uurisid 2007. aastal Mehhikost Quinta Roo osariigist Tulumist  Hoyo Negro koobastikust sukeldumisel leitud inimluid, mis näitasid, et selle omanik on umbes 13 000 aastat tagasi elanud naine, kelle elu oli raske ja lühike.

Teadlased andsid talle Vana-Kreeka mütoloogias olevat nümfide, naiaadide järgi nimeks Naia, kuna ta leiti vesisest koopast,  kus oli ka mitmeid loomaluid, kaasa arvatud mõõkhambulise tiigri omi, edastab foxnews.com.

Mehhikost Hoyo Negro koopast leitud 15 - 16-aastase naise kolju

FOTO: ROBERTO CHAVEZ ARCE/AFP/Scanpix

Sellest «ameeriklannast» sai kuulsus juba 2014. aastal, kui teatati, et tegemist on Uuest Maailmast seni leitud kõige vanema ja täiuslikuma inimskeletiga.  Samas kinnitas skeletileid teooriat, et Põhja-ja Lõuna-Ameerikasse esimesena jõudnud inimgrupid ja tänapäeva indiaanlased pärinevad samast inimrühmast.

Nüüd paljastasid teadlased selle naise kohta veel fakte, et ta elas umbes 12 000 – 13 000 aastat tagasi, suri 15 – 16-aastasena ja enne surma oli ta lapse sünnitanud, sellele viitavad ta puusa- ja alakehaluud.  

Arheoloog Pilar Luna Erregunena sõnul näitas mitokondriaalse DNA analüüs, et see naine on geneetiline ühenduslüli paleoameeriklaste ja nüüdisindiaanlaste vahel.

Uue analüüsi kohaselt oli kõhnapoolne Naia, kellest on olemas kolju, mõlemad käsivarreluud, ühe jala luud ning veel väiksemaid luuosi, 150 sentimeetrit pikk ja kaalus alla 50 kilogrammi. Käsivarreluudelt leiti murdumisi, mis olid enne ta hukkumist paranenud. Oletatakse, et noor naine kaotas elu, kui oli hämaras koobastikus otsimas joogivett, kukkudes 30 meetri sügavusse koopasse. Mere pind oli siis madalam ja koobas ei olnud veel täielikult veega täitunud.

Luude ja hammaste analüüs viitas, et ta koges oma lühikese elu jooksul mitmeid näljaperioode.

«Tema luude uuring kinnitas, et noor naine koges oma lühikese elu jooksul mitu korda nälga. Kuna elu ei olnud siis pikk, oli Naia surres oma elu keskpaigas, kukkudes koopasse,» teatas uurja Erregunena.

Ta lisas, et naise luud andsid üldise pildi, milline oli aastatuhandeid tagasi Põhja- ja Kesk-Ameerikas elanute elu. Nad saabusid sinna Aasiast ja Siberist siis, kui Berini väina veel ei olnud, vaid seal oli maakitsus, mis ühendas Põhja-Ameerikat Siberiga.

Arheoloogi teatel oli nende inimeste elu hoolimata külluslikest ressurssidest raske, sest nad sõltusid looduse kapriisidest. Naia jalaluud viitavad, et ta käis pikki vahemaid, oletatavalt toitu otsides, samas ei olnud ta käeluudel märke, et oleks teinud mingit rasket füüsilist tööd või tõstnud pidevalt midagi rasket.

Sukeldujad Hoyo Negro koopast leitud naisekoljuga

FOTO: Paul Nicklen/AP/Scanpix

Tagasi üles