:format(webp)/nginx/o/2017/04/07/6527225t1h90f2.jpg)
Briti London Global University teadlased uurisid, kuidas vanad raamatud lõhnavad ja miks nad nostalgiat tekitavad.
Video: kuidas lõhnavad vanad raamatud?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Londoni St. Pauli katedraali raamatukogus olevate vanade raamatute uurimine näitas, et külastajad kirjeldavad sealset lõhna kui segu suitsust, mullast ja puidust, millesse on segatud inimese kehalõhna, edastab Daily Mail.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/07/6527215t1hc67f.jpg)
Uurijad selgitasid, et need on meie elu aluslõhnad ja tekitavad selle tõttu nostalgilisi mõtteid ja tundeid.
«Vanade raamatute ebatavaline lõhn tekib paberis sisalduva tselluloosi ja ligniini lagunemisel, tekivad orgaanilised ühendid, mis lõhanavad nagu maa ja muld. Kui paberis on veel mingeid aineid, siis need lisavad vananevatele raamatutele veel omakorda lõhnanüansse. Bensaldehüüd tekitab mandlilõhna ja etüülheksanool annab lillelõhna,» selgitasid uurijad.
/nginx/o/2017/04/07/6527239t1ha276.jpg)
Samas ei ole selge, millised paberis leiduvad ained annavad «uue raamatu» lõhna, mis tavaliselt on värske. Uuringu kohaselt lõhnavad uued raamatud väga erinevalt, seega mängivad rolli nii paber, milles on erinevaid aineid, kui ka trükkimiseks kasutatud värv ja ained, millega raamat kokku pannakse.
Inimesed, kes nuusutasid teadlaste palvel vanu raamatuid, kasutasid 100-protsendiliselt nende raamatute kohta sõna «puidune», 86 protsenti sõnasid, et «suitsune», 71 protseni teatas, et «mullane» ja 14 protsent, et «vanillalõhnaline».
Üle 70 protsendi vastanutest kirjeldas vanade raamatute lõhna kui meeldivat ja nostalgilist, 14 protsenti kui mõnevõrra meeldivat ja 41 protsenti kui neutraalset.
Teises uurimuses andsid teadlased katsealustele nuusutada Londoni antikvariaadist ostetud 1928. aasta raamatut, mis kuulub Birminghami muuseumile.
Siis kasutati selle raamatu kohta sõna «šokolaadine» või «kakaone», kuid ka «kohvine», «puidune» ja «suitsune».
Katsealused iseloomustasid vanu raamatuid veel sõnadega «kehalõhn», «sokihais», «hallitus» ja «koitõrjepall».
Uurijate sõnul kirjeldasid katsealused raamatuid «lõhnade» abil, mis on osa igapäevaelust ja kultuuriruumist.
Nad lisasid, et vanades raamatutes tekkiv lõhn näitab, milliseid aineid kasutati varasemal ajal ja millised olid siis lõhnad, mis inimesi ümbritsesid.