/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
/nginx/o/2017/04/06/6523199t1h07fb.jpg)
Gerd Kanter meenutas «Ringvaates», et ta oli lapsena keskmist kasvu ja pidi taluma tugevama koolikaaslase kiusamist.
Gerd Kanter koolikiusamisest: sa ei pea olema kahemeetrine koll, et sekkuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanter rõhutas, et tähtis sõnum, mida valge kaardi kampaaniaga levitatakse, on see, et sa ei pea olema kahemeetrine ja sajakilone suur koll, et kiusamisele vastu seista.
«Ma läksin maakooli ja meil oli liitklass, kus olid ka vanemad poisid. Siis pidin ikkagi iga vahetund maadlema. Õnneks ei kakelnud, aga sellist maadlust tuli pidevalt ette ja see ei olnud eriti tore,» meenutas Kanter.
Kanter kutsub noori üles sekkuma. «Kui midagi sellist näete, siis ärge vaadake vaikides pealt. Kasvõi minge rääkige õpetajatele, öelge sellele kiusajale, et see ei ole okei. Väga tihti on üks põhjus, miks seda tehakse, soov saada populaarsust ja tähelepanu. Kui me selle läbi lõikame, siis väga tihti see kiusamine lõpeb,» seletas Kanter.
Kuna klassivend oli Kanterist suurem ja tugevam, polnud tal maadlusega võimalik kiusajale vastu saada.
«Pigem olekski olnud see, et teised klassikaaslased oleks astunud vahele ja öelnud, et kuule, miks sa kiusad siin endast nõrgemat iga vahetund,» ütles Kanter. «Minu jaoks oli see olelusvõitlus. Aga praegu on meie sõnum see, et sekkuge. Kui vaatame vaikides pealt, on see passiivne asjaga nõustumine.»