Suurbritannia Oxfordi ülikooli teadlase sõnul kummardasid heebrealased kunagi jumal Jahvet ja tema naist, jumalanna Asherahit.
Jumala naine jäeti meelega Piiblist välja?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. märts 2011, 11:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajaloolane Raphael Patai oli esimene, kes 1967. aastal mainis, et varased semiidid kummardasid kahte jumalat, kellest üks oli meessoost ja teine naissoost, kirjutab Discovery News.
Patai väide pakkus huvi Oxfordi ülikooli piibliuurijale Francesca Stavrakopouloule.
«Teda tuntakse mitme nime all – Jahve, Allah või lihtsalt Jumal. Kuid üks asi on kristlastel, juutidel ja moslemitel ühine – kummardatakse vaid ainujumalat. Tegemist on üheainsa jumalaga, mitte ühe jumalaga mitmest,» selgitas uurija.
Pärast aastaid kestnud uuringuid jõudis Stavrakopoulou järeldusele, et iidsetel aegadel kummardati semiitide ja heebrealaste aladel kahte põhilist jumalat – üks oli jumal ja teine tema naine, jumalanna.
Stavrakopoulou teooria põhineb iidsetel tekstidel ja kujudel, mis pärinevad tänapäeva Süüria aladelt. Kunagi nimetati seda ala Kaananimaaks ja seal asus Ugariti linn.
Leitud esemed näitasid, et jumalanna Asherah oli viljakusjumalanna, kes oli jumal Jahve kaaslane.
Teadlase sõnul on mitmeid tekste Jahve ja Asherahi seose kohta nii piiblis kui ka Siinai kõrbest Kuntillet Ajrudist avastatud potikildudel.
«Neil on kirjeldatud õnnistusi. Õnnistada soovijad tahtsid seda kahelt jumalikult olendilt - Jahvelt ja Asherahilt. Need kaks moodustavad jumaliku paari. Maailmas on veel paar sellist kirjutiselõiku, milles on selgelt ära toodud, et piibli jumalal oli kunagi naine,» selgitas ajaloolane.
Jumalanna Asherahi kummardati Jeruusalemma Jahve templis. Selle viljakusjumalanna ees käisid kummardamas põhiliselt naised.
USA piibliuurimise keskuse juht Edward Wright lisas, et mitmed heebreakeelsed tekstid toovad koos ära Jahve ja Asherahi.
«Piibli meessoost koostajad ei jätnud jumalanna Asherahi täiesti välja. Mingid märkused jumala naise kohta jäid alles. Samuti on Asherahi kohta arheoloogilisi tõendeid. See jumalanna mängis Vahemere idakaldale jäävatel aladel tähtsat rolli,» selgitas Wright.
Lähis-Idas tuntakse seda jumalannat veel mitmete teiste nimede all nagu näiteks Astarte ja Istar.
«Vanas Testamendis on Asherahi vaid paaris kohas mainitud. Piibli koostajate eesmärgiks oli see jumalanna välja jätta, näidates, et meessoost jumal on see ainuke ja õige,» nentis uurija.
Asherahi sümboliks on puu.
«Ajaloolistes tekstides on Asherahi seostatud puuga. Teada on, et Jahve templi ees on sümboolselt puid raiutud ja põletatud, et seost selle jumalannaga hävitada. Eesmärgiks oli religiooni «puhastamine» ning meessoost jumala Jahve ainuõigeks kuulutamine,» lausus Wright.
Iidsed israelliidid olid mitme jumala kummardajad, vaid väike osa neist kummardas Jahvet.
Kõik muutus aga 586. aastal eKr. Siis emigreerus suur osa Jeruusalemma elanikke Babüloni ning Jeruusalemma Jahve tempel hävitati. See andis tõuke monoteisimi ehk ühe jumala kummardamisele.