Vaseaja naisfarmerid kodustasid küttidest nomaadid, pannes aluse nöörkeraamika kultuurile

Nöörkeraamika tehnikas savianum ja paadikujulised kirved

FOTO: Wikipedia.org

Arheoloogide hinnangul hakkasid Kaspia ja Musta mere ääres elanud nomaadidest Jamnaja kultuuri sõdalased umbes 3000. aasta paiku eKr liikuma Kesk- ja Põhja-Euroopasse ning sulandusid seal vaseaja ja varajase pronksiaja kultuuri esindajatega, kes tegelesid loomapidamise ja taimekasvatusega.

Taani Kopenhaageni ülikooli ajaloolaste Kristian Kristianseni ja Eske Willerslevi sõnul kodustasid Euroopa farmernaised julmuste poolest tuntud stepisõjamehed, pannes sellega aluse nöörkeraamika kultuurile ja  protogermaani keelele, edastab Daily Mail.

Nöörkeraamika kultuur oli Euroopas domineeriv umbes 2800 – 2200 eKr, seda kultuuri iseloomustavad eelkõige nöörijäljenditega savinõud, kuid ka paati meenutavad, hästi töödeldud ja puuritud aukudega kivikirved ning teatud matmispaigad  ehk niinimetatud aukhauad.

«Uurisime Jamnaja kultuuri meeste ja Euroopa hilisneoliitilise kultuuri naiste sulandumist ühtseks kogukonnaks, mis pani aluse uuele kultuurile ja keelele, võttes arvesse nii arheoloogilisi leide, geneetilisi luudeuuringuid ja veel muud. Leidsime, et Euroopasse saabusid eelkõige Jamnaja kultuuri mehed, kes abiellusid kohaliku põllumajanduskultuuri naistega,» selgitas Kristiansen.

Uurimine näitas, et Jamnaja kultuuri esindajate tervis oli parem kui Kesk- ja Põhja-Euroopa hiliskiviaja hõimuliikmete tervis, eriti hambad. Stepisõdalaste menüüs oli palju liha, piima ja kala, samas Euroopa põllumajandushõimud toitusid peamiselt viljast.

Taani teadlaste teatel näitas geneetiline uurimine, et umbes 3000. aasta paiku eKr hakkas  Euroopa põllumajanduslike kogukondade liikmete DNAmuutuma, kuna sinna ilmus Jamnaja element. 

Kahe kultuuri ühinemisel tekkis ühtne keel, mis on segu kahe kultuuri keelest. Kui neoliitikumi farmeritel olid sõnad saagi ja maaharimise kohta, siis stepinomaadidel need puudusid, kuid neil olid sõnad jahipidamise ja küttimise kohta.

Taani keeleajaloolase Guus Krooneni teatel tõid Jamnaja ek aukhaudade kultuuri esindajad kaasa sõnad, mida Euroopas varem ei tuntud.

Seega võisid kohalikud ja sisserändajad alguses üksteisest mitte aru saada, kuna keel oli erinev,  kuid hiljem toimus kultuuriline ja geneetiline segunemine, mis pani aluse uuele kultuurile.

Arheoloogiliste leidude kohaselt ulatus nöörkeraamika kultuur Idas Volga jõeni, läänes Reini jõeni ja lõunas Alpideni.

Kaart, millel on kujutatud Jamanaja kultuuri (kollane) ja nöörkeraamika kultuuri (roosa) ala / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

Selles kultuuris oli põllumajandus tähtsal kohal, kasvatati nisu ja kaera, kuid ka kitsi, lambaid, sigu ja veiseid. Viiteid on ka aletegemisele. Kalastamise ja küttimisega tegeleti vähem.

Tagasi üles