:format(webp)/nginx/o/2017/04/04/6518741t1h14c9.jpg)
Egiptuse antiigiministeeriumi teatel leiti Kairost 30 kilomeetri kaugusele lõunasse jäävast Dahshurist ehitise jäänused, mille uurimine näitas, et need on osa umbes 3700 aasta vanusest püramiidist.
Pildid ja video: Egiptusest leitud ehitisjäänused viitavad püramiidile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leidude seas on püramiidi sees olnud käik, kambri põrand, osa seinast ja kiviplokk, millel on kirjutised, edastab BBC.
/nginx/o/2017/04/04/6518739t1h2c87.jpg)
Arheoloogide sõnul saab leitu järgi teha umbes kindlaks, kui suur püramiid olla võis ja kas sinna kunagi kedagi maetud oli. Kivimite töötlemine, paigutus ja kirjutised viitavad Vana-Egiptuse 13. vaaraodünastiale.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/04/6518741t1h14c9.jpg)
/nginx/o/2017/04/04/6518743t1h45d4.jpg)
Neljanda dünastia vaarao Sneferu lasi Dahshuri 4600 aastat tagasi rajada 104 meetri kõrguse püramiidi, niinimetatud Punase püramiidi, mida peetakse esimeseks võrdkülgseks püramiidiks.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/04/6518751t1h258f.jpg)
Sama vaarao lasi varem ehitada ka 105-meetrise viltuse püramiidi, mille külgede kalle on alumises osa 54 kraadi ja ülemises osa 43 kraadi.
Sneferule järgnes Vana-Egiptuse troonil ta poeg Khufu, kes lasi rajada Giza püramiididest suurima, mille kõrgus on 138 meetrit ja mida peeti iidseks maailmaimeks.
/nginx/o/2017/04/04/6518745t1h5b90.jpg)