Itaalias otsitakse keiser Caligula «lõbusõidupaleed»

Caligula büst

FOTO: Wikipedia.org

Itaalia allveearheoloogid asusid sel nädalal Nemi järvest otsima Vana-Rooma keisri Caligula ( 12 – 41 pKr) suurt lõbusõidulaeva, mida saab pidada «paleeks» ja mille ta lasi ehitada 2000 aastat tagasi.

Caligula, keda peetakse Rooma impeeriumi valitsejatest üheks julmemaks ja sadistlikumaks, lasi endale ehitada mitu laeva, et ta saaks seilata Roomast 40 kilomeetri kaugusel asuval järvel, edastab The Telegraph.

Caligula büst, millel teda on kujutatud noorena / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

Caligula kahe lõbusõidulaeva jäänused leiti ajavahemikul 1928 – 1932, kui Nemi järv fašistist diktaatori Benito Mussolini käsul osaliselt kuivendati. Mussolini oli kuulnud keisri laevadest legende ja asus neid otsima.

Mussolini lasi avada maa-aluse tunneli, mille kaudu sai järvevee lasta ümberkaudsetele põldudele ning paljastusidki kaks alust ja hulk Vana-Rooma esemeid.

Legendi kohaselt oli Caligulal kokku kolm lõbusõidulaeva, kuid kolmandat ei ole seni leitud.

Caligula kolmanda laeva otsingutes osalevad lisaks allveearheoloogidele ka professionaalsed päästesukeldujad, kes kasutavad mudases järves tehtavates otsingutes mitmeid tehnilisi abivahendeid, kaasa arvatud sonarit.

Nemi järve kalurite teatel on selles järves paik, kus nende kalavõrkudesse pidevalt Rooma impeeriumi aegseid esemeid jääb ja seal võib olla kolmanda laeva asukoht.

Nemi linnapea Alberto Bertucci teatel on olemas 15. sajandist pärit dokumendid, milles kirjeldatakse Caligula laevade uppumispaiku. Kui kaks laeva uppusid peaaegu samas kohas, siis kolmas uppus neist eemal.

Ei ole täpselt teada, kas need laevad aja pikku kulusid ja ei pidanud enam vett või nad uputati meelega, näiteks järgmise keisri Claudiuse poolt.  

Legendi kohaselt olid neil laevadel kõik selle aja luksused, kaasa arvatuid soojus ja veevärk.  Nende laevade purjed olevat olnud siidist ja pardal toimus mitmesuguseid lõbustusi, kaasa arvatud orgiad.

Mussolini ajal leitud Caligula laevad konserveeriti ja nad olid 1930. aastatel muuseumis. Need laevad hävinesid 1944. aastal liitlaste ja Saksa vägede vahel peetud lahingutes. Neist on alles vaid mõni puitosa ja paar pronkskuju.

1950. aastatel valmis Itaalia kahest hävinud laevast vähendatud koopia, mida saab näha Neri järve äärses muuseumis.

Caligula, sünninimega Gaius Julius Caesar Augustus Germanicus, oli Rooma keiser alates 18. märtsist 37 kuni 24. jaanuarini 41, mil ta tapsid ta ihukaitsjad pretoriaanid.

Caligula büst / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

Roomlasi häiris selle keisri sadistlikkus ja liigne rahakulutamine ning nad otsustasid temast vabaneda.

Ajaloolased on aastaid püüdnud selgitada, kas Caligula lasi oma hiiglaslikud järvelaevad ehitada lõbusõiduks või olid need mõnele jumalannale pühitsetud templid.

Oletatakse, et Caligula lasi laevad ehitada pärast sea, kui ta nägi Egiptuse Ptolemaioste dünastia suuri lõbusõdulaevu, mida nad kasutasid Niilusel.

Caligula oli oma lapsepõlves isa Germanicuse sõjaretkedel kaasas, kandes vormi nagu sõdurid. Tal olid ka väikesed sõjaväelaste jalatsid, mille tõttu ta sai hüüdnimeks Caligula, mis tähendab «saapake» ja see jäi talle kogu eluks. Caligula tuleneb sõnast «caliga» (mitmuses caligae), mis oli tugev Rooma sõjaväe sandaal.

Rooma sõjaväe tugev sandaal caliga / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

Keisriks saades teatas ta, et on elav jumal ja tal on õigus vahel naine olla.

Tagasi üles