Video: dalai-laama kohtus endise sõduriga, kes aitas tal Tiibetist põgeneda

Dalai-laama ja India endise sõduri Naren Chandra Dasi taaskohtumine

FOTO: BIJU BORO/AFP/Scanpix

Tiibeti budismijuht dalai-laama kohtus üle 58 aasta oma endise India sõduri Naren Chandra Dasiga, kes aitas tal Tiibetist Hiina võimude eest Indiasse põgeneda.

India paramilitaarüksuse noor sõdur Das sai enne dalai-laamaga esmakohtumist juhised, et ta ei tohi põgenemismissiooni ajal tema pühadusega rääkida, edastab The Guardian.

Nüüd, ligi 60 aastat hiljem kohtusid kaks meest uuesti ja see möödunud pühapäevane kohtumine Indias Guwahatis oli mõlema jaoks tundeküllane.

Dalai-laama ja India endise sõduri Naren Chandra Dasi taaskohtumine

FOTO: BIJU BORO/AFP/Scanpix

Vestlust alustas dalai-laama, kes ütles: «Vaadates sulle näkku, saan aru, et ka mina olen vana». Dasi sõnul oli tal heal meel näha, et dalai-laamaga on hästi.

Endine sõdur Das on praegu 79-aastane ja dalai-laama Tenzin Gyatso 82-aastane ehk nad on peaaegu ühevanused.

Dalai-laama ja India endise sõduri Naren Chandra Dasi kohtumine

FOTO: BIJU BORO/AFP/Scanpix

See kohtumine ei meeldinud Hiina võimudele ning neid ärritab ka dalai-laama liikumine Kirde-Indias, kaasa arvatud Arunachal Pradeshis, millel on piir Hiinaga ja mida Hiina peab enda omaks.

Hiina hoiatas Indiat, et kui see «Hiina vastane separatist dalai-laama» Indias palju ringi rändab ja oma «sõnumit» edastab, siis võib see Hiina ja India suhteid rikkuda.

Dalai-laama meenutas Guwahatis, kuidas ta pärast 13 päeva kestnud matka Himaalajas Tiibetist Indiasse saabus ja kui südamlikult teda seal vastu võeti.

«Enne Indiasse saabumist oli mu elu ohus, kuid Indias sain uuesti vabadust maitsta ja elus uue lehekülje keerata,» meenutas usujuht.

Dalai-laama jättis Lhasas asuva palee maha 1959. aasta märtsis, kui ta oli 23-aastane, olles riietunud hiina sõduriks. Dalai-laama ja ta kaaskond matkasid Himaalajas ning ületasid 500-meetrise Brahmaputra jõe jõudmaks India piirile, samas ajasid neid taga Hiina sõdurid, kelle eest tuli end peita.

Hiina võimud surusid tiibetlaste ülestõusu maha ning läänes arvati, et umbes 2000 hukkunu seas oli ka dalai-laama.

India võimud pakkusid dalai-laamale asüüli ja ta asus elama mägilinna Dharamsalasse, kus ta asutas Tiibeti eksiilvalitsuse. Sinna saabus veel umbes 80 000 tiibetlast.

Hiina teatel oli 1959. aasta Tiibeti mäss sealsete maaomanik katse säilitada feodaalkorda ning hiinlased tõid Tiibetisse kui mahajäänud paika arengu ja õitsengu.

1962. aastal lahvatas India ja Hiina vahel lühiajaline sõjategevus, mille üheks põhjuseks oli, et India andis dalai-laamale asüüli.

Nii nagu varasemad India juhid, teatas ka praegune peaminister Narendra Modi hiinlaste kriitikale, et dalai-laama on Indias aukülaline ja selle aasta detsembris ootab teda enda juurde India president.  See on järgmine sündmus, mis arvatavalt Hiina võime vihastab.

Tiibet on seni Hiina tugeva kontrolli all ning seal ei tohi olla dalai-laama pilte ega tema kirjutisi.

Populaarne

Tagasi üles