/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
Vikerraadio tähistas täna 50. sünnipäeva raadiomaja 1. stuudios.
Galerii: Vikerraadio tähistas 50. sünnipäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna on Vikerraadio hommikust peale sünnipäeva lainel. Sünnipäevakontserdi keskmes on muusikaline tagasivaade möödunud aastakümnetele Jarek Kasari tõlgenduses.
/nginx/o/2017/04/03/6517425t1hceab.jpg)
Vikerraadio alustas 3. aprillil 1967 Eesti Raadio II programmina.
Vikerraadio on juba üle kümne aasta Eesti kuulatuim raadiojaam. Välismaal elavatele eestlastele on Vikerraadio oluline ühendus kodumaaga.
Vikerraadiol on ligi 300 000 kuulajat nädalas, nendest suur osa kuulab Vikerraadiot iga päev. Vikerraadio on eelistatud kõrgharidusega kuulajate hulgas. Üha enam kuulatakse Vikerraadio saateid veebilehe või mobiilirakenduse kaudu. Kõige populaarsem saade, mida on aastate jooksul järelkuulatud juba pea 2,5 miljonit korda, on «Õhtujutt». Ka ajaloosarja «Müstiline Venemaa» on järelkuulatud üle 2 miljoni korra. 2017. aasta jaanuaris läbi viidud ERRi rahulolu-uuringust selgus, et 86 protsenti Vikerraadiot hinnanutest on sellega rahul või väga rahul.
/nginx/o/2017/04/03/6517365t1h5459.jpg)
Vikerraadio kanalil on sündinud veel tänagi populaarsed «Järjejutt» ja «Mnemoturniir» ning viimase aastakümne menusaated «Rahva teenrid», «Müstiline Venemaa», «Kuula rändajat», «Eesti lugu», «Aja jälg kivis» jpt. Algusaja raadiohäältest on siiani eetris Helgi Erilaid ja Anne Erm.