:format(webp)/nginx/o/2017/04/03/6516587t1h3d4a.jpg)
Maailmas on juba inimesi, kes on lubanud endale naha alla siirdada mikrokiibi, et nende iga samm vajalikele inimestele teada oleks.
Suure Venna valvsa silma all? Rootsi firma kavatseb kõik oma töötajad kiibistada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi firma Epicenter teatas, et plaanib kiibistada kõik oma 150 töötajat, et vajadusel saaks jälgida, kui kaua kestavad töötajate tualetipausid ja kui kaua tegelikult tööd tehakse, edastab news.com.au.
Töötajad saavad naha alla tasuta kiibi, mis on umbes riisitera suurune.
Epicenteri kaasasutaja ja tegevjuht Patrick Mesterton sõnas, et sellised mikrokiibid muudavad firma siseelu lihtsamaks ja kõikide tegevus on jälgitav.
Sellise kiibi abil on töötajad lihtsalt identifitseeritavad, nad saavad uksi avada ja selle abil firma kohvikus toidu eest maksta.
«See kiip on põhimõtteliselt nagu ID-kaart, selle abil peaks saama ka lennupileteid osta ja käia spordisaalis. See kiip võib asendada näiteks ka võtmeid ja pangakaarte,» selgitas rootslane.
Mestertoni teatel on nende firmas juba varasemast «katsejäneseid», kes soovisid teada, milline on elu mikrokiibiga.
«Kiip võimaldab firmas juurdepääsu paljudele seadmetele, sellega saab kasutada ka nutitelefoni rakendusi,» teatas esindaja.
Emil Lantz on üks nendest, kes lasi endale kiibi vabatahtlikult panna kolm aastat tagasi ning tema sõnul ei ole see enam tulevik, vaid on olevik.
Mikrobioloog Ben Libberton on sellise kiibi vastu, kuna see on inimese privaatsusse tungimine ja kiibis on salvestatud selle isiku kohta informatsiooni.
«Kiip sisaldab terviseandmeid, paljastab asukoha, samuti selle, kus sa töötad ja kui kaua töötad, millal WCd külastad ja muud sarnast. Kui see info on lihtsalt kätte saadav, võib see kiibi omanikule ohtlik olla,» arvas Libberton.
Ta lisas, et selliste kiipide kasutamisel tuleb esitada küsimus, et mis saab selle abil kogutud andmetega, kes seda saab kasutada ja kes tohib seda näha.