/nginx/o/2017/03/31/6504315t1he870.jpg)
Venemaa annekteeris Krimmi 2014. aastal, kuulutades selle ala enda osaks ning alates sellest on sealseid põliselanikke, krimmitatarlasi diskrimineeritud.
Advokaat: Vene võimud sulgevad krimmitatarlasi psühhiaatriahaiglatesse (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krimmitatarlaste ühenduse teatel on nende liikmeid arreteeritud ja sunniviisiliselt psühhiaatriahaiglatesse suletud, edastab The Guardian.
Krimmitatarlaste sõnul on nad ajalooliselt olnud osa Ukrainast ja nad ei kavatse Vene võimudele alluda.
/nginx/o/2017/03/31/6504303t1hfab0.jpg)
«Alates Venemaa annekteerimisest on krimmitatarlaste ja ka ukrainlaste olukord muutunud. Vene võimu vastaste peal kasutatakse psühhoterrorit, neid kuulutatakse vaimselt ebastabiilseks ja vaimuhaigeks ning saadetakse ravile,» teatas Krimmis inimõiguste olukorda jälgiv hollandlasest inimõigusaktivist Robert van Voren.
Krimmis tegutseva advokaadi Emil Kurbedinovi andmetel on möödunud aasta detsembrist kuni selle aasta märtsini saadetud Krimmis psühhiaatriahaiglatesse ravile kümme aktivisti, kellest neli on veel haiglas, ülejäänud kuus on nüüdseks vanglas.
/nginx/o/2017/03/31/6504319t1h4da3.jpg)
Kurbedinov lisas, et krimmitatarlastest aktiviste hoitakse psühhiaatriahaiglates pikki perioode isolatsioonis ning neile keelatakse isegi kõige vajalikum, näiteks WC kasutamine. Osa aga sunnitakse koos olema vaimselt raskete haigetega, kes võivad olla vägivaldsed.
«Krimmi uued võimud kuulavad aktiviste üle ja sunnivad neid tunnistama, et nad tegelevad ekstremismiga. Samuti ei lubata neil suhelda oma pereliikmetega. Advokaadiga ei saa nad rääkida kahekesi olles, vaid alati on juures valvur. Seega rikutakse nende inimõigusi kui ka rahvusvaheliselt kokku lepitud reegleid,» teatas advokaat.
Vene võimude arvates on krimmitatarlased ja ka osa ukrainlased seotud organisatsiooniga Hizb ut-Tahrir, mis Venemaa silmis on terroriorganisatsioon.
/nginx/o/2017/03/31/6504291t1h902a.jpg)
Harkivi inimõiguste kaitse organisatsiooni teatel ei ole ühtegi tõendit, et see organisatsioon on terrorirühmitus või et selle liikmed on terroristid.
Organisatsiooni andmetel uurivad Krimmi võimud praegu 18 inimest, keda kahtlustatakse seotuses Hizb ut-Tahririga.
Ukraina inimõigusteorganisatsiooni Crimea SOS andmetel on alates Krmmi annekteerimisest kolm aastat tagasi langenud Vene võimude kiusamise ja vangistamise alla 43 krimmitatarlasest aktivisti, kellest 18 saatus on seni teadmata ja kellest kuus on hukkunud.
Selle aasta 26. jaanuaril pidas Krimmi politsei kinni ka advokaat Kurbedinovi, keda süüdistati ekstremistliku materjali levitamises.
Inimõigusorganisatsiooni Amensty International teatel peeti Kurbedinov kinni, kuna ta on edukas inimõiguste kaitsja.
Kurbedinov vabastati lõpuks tänu teiste aktivistide ja kolleegide survele ning advokaat teatas siis, et inimesi ei jäta õiguste rikkumine külmaks.
Möödunud aastal kaitses Kurbedinov krimmitatarlasest aktivisti Ilmi Umerovit, kes oli avalikult Krimmi annekteerimise vastu ja kelle Vene võimud sulgesid psühhiaatriahaiglasse. Human Rights Watch sekkus, nimetades juhtumit häbiväärseks ning aktivist vabastati 20 päeva pärast ta haiglasse panemist.
Nõukogude Liidus oli tavaline, et dissidente suleti psühhiaatriahaiglatesse, kuid president Vladimir Putini Venemaal kasutatakse seda samuti «ebameeldivast ja ohtlikust elemendist» vabanemiseks.
Venemaa sõltumatute psühhiaatrite ühenduse juhi Juri Savtšeno teatel on psühhiaatriast ja psühhiaatritest saanud aina enam riigivõimu tööriist.
«Kohtujuhtumites, milles ei ole kindlaid tõendeid, minnakse lihtsama vastupanu teed, milleks on psühhiaatriline hindamine. See ei nõua suuri kulutusi ja selle saab kiiresti,» teatas psühhiaater.
:format(webp)/nginx/o/2017/03/31/6504317t1hedc5.jpg)