Õnnetu bänd, kus tullakse ja minnakse, kuid lõpuks ollakse õnnelikud

Lähen ja tulen ja lähen ja tulen ja kõik on ikka veel siin...

Kes veel ei tea, siis tõepoolest, möödunud aasta lõpus Põhja-Tallinnast lahkunud Kerli Kivilaane asemel on nüüd bändi naasnud fännidele juba ammu tuttav Maia Vahtramäe. Bänd oma esialgses koosseisus Jaanus Saks alias Wild Disease, Maia Vahtramäe, Kenneth Rüütli alias Kenito, Alvar-Risto Vürst aka Fate, Kaspar Raudkivi alias Mini, Robert Loigom, Hannes Agur Vellend ja Carlos Roos on viimasel ajal stuudios taas palju tööd teinud ja valmimas on palju uusi lugusid.

Kõik sai alguse sellest, et 2007. aastal tegid Põhja-Tallinnast pärit räpparid ühekordse projekti raames loo «Probleem». Pärast projekti lõppu kohtuti Eric Kammistega, kes hakkas kolmest hiphopparist ja naisvokalistist koosnevas pundis kitarri mängima. 2011. aasta suveks oli sellest välja kasvanud seitsmeliikmeline tõeline menubänd. Kuulsust niideti nii «Eesti laulul» kui «Eesti muusikaauhindadel», rääkimata rahvast hullutanud esinemistest kogu riigis.

Foto: Erik Prozes

Kuid siis juhtus miskit kummalist. 2013. aasta kevadel lahkus solist Maia Vahtramäe bändist «tervislikel põhjustel».

Tema asemele leiti kiirelt nooruke Kerli Kivilaan. 2014. aasta sügisest jäi ansambel kuueliikmeliseks, sest nelja tuule poole lahkus ka Alvar-Risto Vürst. Järgmisel, 2015. aastal läks minema ka Kenneth Rüütli. Peagi liitusid Põhja-Tallinnaga aga uued (vanad) räpparid Kaspar Raudkivi ja Kristjan Soomre. Viimane lahkus bändist taas 2016. aasta veebruaris ning ansambliga liitus jällegi Alvar-Risto Vürst. Segane värk, kas pole? Ja nagu üks Elu24 lugeja tabavalt veebis märkis: «See on üks õnnetu bänd, kus kogu aeg tullakse-minnakse».

-Põhja-Tallinn, kas te tõesti olete üks õnnetu bänd?

Maia: Kokkuvõttes oleme ikka üks õnnelik bänd. Sa ei näe meie pundis hetkel ühtegi õnnetut inimest, peale trummari... Meid on bändis kaheksa inimest. See tähendab kaheksat erinevat elu. Kõik ei saa ju sama elu elada. Ja see on täiesti loogiline, et suures bändis toimuvad vahetused. Väga paljudes teistes suurtes bändides on see samamoodi. Kahe aasta pärast on meie vahetused ilmselt juba unustatud.

Jaanus: Tegelikult on vahetunud ju ainult naisvokalist, ülejäänud räpparid on lihtsalt korraks pildist välja astunud ehk siis väheke puhanud. Oli vaja üksteisele antud sinikatest paraneda.

-Teil võttis ikka aega, et aru saada, et te ei suuda ilma üksteiseta elada?

Jaanus: Lühidalt kokku võttes, jah, sest vana arm ei roosteta.

-Maia, lahkusid Põhja-Tallinnast väga järsku ja segastel asjaoludel ning alustasid soolokarjääri. Meedia kirjutas, et lahkusid menubändist küll tervislikel põhjustel, küll sulle osaks saanud liigse tähelepanu pärast, küll bändi liigse esinemisgraafiku pärast jne. Tegelikku põhjust ei tea tänini keegi?

Maia: Tahate teada, kust selline uudis tuli, ausalt? See uudis tuli nii, et helistas Kroonika ajakirjanik ja käis peale, et ütle nüüd ausalt ikka, miks sa Põhja-Tallinnast ära läksid! Ma olin kesklinnas trammipeatuses ja sõin saiakest. Mingid kaks tüüpi vaatasid mind läbi ootepaviljoni klaasi. Samal ajal küsib ajakirjanik, et kas sulle sai saatuslikuks liigne tähelepanu. Ja samal ajal on sul käes telefon ja sa sööd saiakest ja inimesed lihtsalt vahivad sind... Ja siis sa ütledki automaatselt, et seda tähelepanu võiks vähem olla küll. Ja sellest plahvatas suur uudismull.

Muidugi jääb inimestel mulje, et staar on pisut kibestunud, väsinud ja kõigest tüdinenud. Tegelikult ma ise ei tahtnudki kellelegi midagi põhjendada, ma pole selline selgitaja tüüp. Aga kõik tahtsid korraga nii palju teada. Et mis sinust saab, kuhu sa lähed, mis sa teed ja kes sa nüüd oled... Kummaline, et inimesed olid minu lahkumisest nii šokeeritud.

-Kuidas lahkumine päriselt toimus? Mis tundega sa läksid ära bändist, mis seilas oma kuulsuse laineharjal?

Maia: Esimesel hetkel, kui ma poistele ütlesin, et ei saa enam seda koostööd jätkata, olid nad üsna ükskõiksed. Ja kui ma ühel hetkel ütlesin, et see oli minu viimane esinemine, siis neil läksid küll silmad suureks. Neile jõudis üsna kiiresti kohale, et ma ei saa jätkata. Aga nad hakkasid ka kohe uut naisvokalisti otsima.

Foto: Erik Prozes

-Poisid, miks te lihtsalt ei palunud Maial jätkata? Oleksite võinud ju kompromisse teha, teda meelitada ja keelitada? Miks te, mehed, nii ükskõiksed olete?

Kenneth: Ega me päris nii tuimad ka polnud. Aga teisalt, kas me oleks pidanud teda vägisi kinni hoidma?

-Kenneth, kas sa oma pruudile ka ütled, et mine ära, kui tahad?

Kenneth: Jah! Ma olen vallaline. Ta läks ära.

-Lisaks Maiale oled oma tee Põhja-Tallinnasse taas leidnud ka sina, Kenneth. Lahkusid bändist bravuurikalt 2015. aastal. Mis sinuga juhtus? Miks sina ära käisid?

Kenneth: Inimesed ja inimeste vaated on erinevad, sellega on kõik öeldud. Erinevad inimesed lihtsalt ei sobinud kokku seda asja tegema. Aga pole hullu, igaüks võib teha seda, mida ise tahab. Mu elu oli tol hetkel samuti madalseisus. Ajad olid minu jaoks segased. Olin tükkideks.

Jaanus: Eks aeg mängib ka mingit rolli. Olime siis veel noored ja toored. Me polnud nii suure tähelepanuga harjunud. Polnud ka oma käike korralikult ette valmis mõelnud. Iga käik võis olla kas õige või vale.

-Tundub, et bänd on viimasel ajal stuudios palju tööd teinud ja valmimas on kindlasti hulk uusi lugusid.

Jaanus: Oleme aastatega palju juurde õppinud ning kõik küpsemaks ja targemaks saanud. Alles nüüd, omavahel korralikult suheldes ja arutades oleme leidnud motivatsiooni luua koos uut muusikat ja jätkata Põhja-Tallinna bändi tegevust. Koosseis on suuresti selline nagu «Per Aspera Ad Astra» albumi ilmumise ajal, muusika kõla ja suund aga täiesti uus ja värske.

Maia: Elul on omad eesmärgid ja keerdkäigud, kõik oleme teinud omi valikuid, mis on meid tänaseks taas ühe katuse alla toonud. Ja nagu üks sõber mulle kord ütles, et kui poleks kurbi lahkumisi, ei oleks ka rõõmsaid taaskohtumisi.

Kaspar: Praegust koosseisu ja sünergiat vaadates tundub see kui unistuste bänd. Igaüks on tugev ja karastunud isiksus, kes suudab omalt poolt tohutult palju meie muusikasse panustada. Kindlasti ilmub tulevikus ka erinevaid soolo- ja koostööprojekte, ning loomulikult jätkavad kõik bändi liikmed ka isiklike muusikaliste eneseotsingutega.

Risto: Üritame võtta asja rohkem kaalutletult ning organisatoorselt läbimõeldult, pea ees tulle enam ei torma ja katsume võtta rahulikumalt, iga uus lugu ja peatükk korraga. Samas oleme täna oma loomingu suhtes vabamad ning üritame katsetada erinevate uute produtsentide ja pillimeestega, et leida lugusid, mis pakuvad pinget. Oleme palju pingutanud ja musta tööd teinud, et oleksid kõik võimalused uue muusika loomiseks.

Foto: Erik Prozes

-Uus singel «Jäägu nii» on bändi värske ja särtsakas lugu koostöös noore ja andeka produtsendi Siim Ilvesega. See on justkui tagasivaade teie keerulisemale perioodile ja üksteise taasleidmisele?

Jaanus: Lugu sündis salvestussessioonide perioodil, mil keskendusime stuudios uue muusika loomisele. Olime justkui kadunud. Loobusime paljudest kontsertidest ja avalikest esinemistest, et pühendada võimalikult palju energiat uuele loomingule. Lugu räägib tõepoolest meie tõusudest ja mõõnadest, sellest ühest kordumatust elust, ereda leegiga põlemisest, tehtud vigadest ja nendest õppimisest. Selles loos on bändiliikmete jaoks väga isiklikud läbielamised ja mõttesähvatused, millega samastuvad kindlasti ka paljud kuulajad.

Kaspar: Võin kinnitada, et aasta 2017 tuleb Põhja-Tallinna jaoks töine ning ees on ootamas mitmed uued ja huvitavad projektid.

Vaata ka täispikka Elu24 Live videot!