Suur-Soome teoreetik: kõik maailma keeled põhinevad soome keelel

Sigurd Wettenhovi-Aspa Foto: Wikipedia.org

Venemaa tsaaririigi koossseisu kuulunud Soomes toimus 1880.  – 1890. aastatel rahvuslik ärkamine ning soomlased hakkasid end pidama pikaajalise kultuuriga rahvaks.

Väga populaarseks muutus eepos «Kalevala», mida ei peetud ainult ilukirjanduseks, vaid millest otsiti ajaloolis viiteid minevikule, edastab iltasanomat.fi.

Kõige «metsikuma» teooria Soome ja soomlaste kohta käis välja skulptor, keeleuurija, rassiteoreetik, astronoom, leiutaja, vabamüürlane ja ärkamisaja aktivist Sigurd Wettenhovi-Aspa (1870 – 1946), kelle arvates põhinevad maailma kõik keeled  ja kultuurid soome keelel ja kultuuril. Tema Suur-Soome teooria arvates jõudis soomlaste kultuur lisaks Euroopale ka Indiasse ja Jaapanisse. 

Sigurd Wettenhovi-Aspa / wikipedia.org Foto: Wikipedia.org

Wettenhovi-Aspale pakkus huvi ka saksa kultuur ja tema arvates olid germaani hõimud algselt hoopis soomeugilased, kelle keel ja kultuur vastavalt elutingimustele ja keskkonnale aastatuhandete jooksul muutus. Tema teooria kohaselt jõudsid soomeugrilased peaaegu igasse maailma nurka, nende seas olid soomlased kõige elujõulisemad.

Wettenhovi-Aspa oli veendunud, et kuna soome keel on maailma algne keel, siis pidi eepos «Kalevala» olema maailma vanim kirjalik teos. Ta pidas Soome eepost ka ajaloo, meditsiini ja anatoomia allikaks. Samas ta enda soome keele oskus oli üsna nigel, ta emakeel oli rootsi keel ning ta oli kunsti õppinud Taanis ja oskas ka taani keelt.

Ta tegeles pseudoteadusega, mis kandis nimetust fennoegüptoloogia, üritades ühendada Soomet ja Vana-Egiptust. Aktivisti arvates sai «Kalevala» abil lahendada Vana-Egiptuse mõistused ja saada aimu, miks seal just selliseid jumalaid kummardati.

Wettenhovi-Aspa arvas, et Egiptuse (soome keeles Egypti) algne nimi oli olnud Kemi,  mis tõlkes tähendab musta või musta kulla maad. Ta võrdles soome kohanime Kemi egiptuse kopti sõnaga «xemi» ja Jaapani hieroglüüfiga «kemi» ning jõudis tagasi soome keeleni.

19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses tegutsenud mehe arvates pärineb ka alkeemia Soomest, sellega tegeleti Ala-Kemis, kus oli palju šamaane ja nõidu. 

Wettenhovi-Aspa toetajad pidasid teda selgeltnägijaks, kellel arvati olevat võime saada infot iidsete aegade kohta ja näha siis toimunud sündmusi nagu filmi.  

Soome kultuuriajaloolaste arvates pani see skulptor «ühte patta» erinevaid kultuure ja keeli, et tõestada Soome «suurust ja võimsust». Wettenhovi-Aspa arvates oli Itaalia fašistide juht Benito Mussolini Egiptuse vaarao taaskehastus ning 1918. aastal oleks pidanud saama kindral Carl Gustaf Mannerheim Soome kuningaks nime all Kaarle Kustaa Mannerheimo.

Samas ei kujunenud Wettenhovi-Aspa metsikud ideed kuigi populaarseks ja teda peeti «hulluks» nii 19. sajandi lõpul kui 20. sajandil. Ta reageeris kriitikale sellega, et nimetas kritiseerijaid «juutideks».

Wettenhovi-Aspa suri 1946. aastal Helsingis.